Kaheteistkümnendaks reisipäevaks muutub üsna keeruliseks meenutada, mis nädalapäev on, mis kuupäev ja üldse — kus sa oled, kirjutab autoajakirjanik Vladimir Niinimäki oma retkest elektriautoga Tallinnast Casablancale oma reisikirja 5. osas.
VLADIMIR NIINIMÄKI ⟩ Andorra – postkaardi riik, kus napib autentsust
Jõuame Andorrasse, väikesesse riiki, mis asub kõrgel Püreneedes Prantsusmaa ja Hispaania vahel. Riik, mis ei kuulu Euroopa Liitu, kuid kasutab eurot (vastavalt Wikipediale – ilma Euroopa Keskpanga nõusolekuta). Riik, kus peaaegu pole makse ja kus keskmine palk on umbes 4000 eurot kuus – tundub suurepärane plaan õnnelikuks eluks.
Kui olin läbinud passikontrolli (piirivalvur uuris minu Škodat hoolikalt, küsis, mida ma siin teen ja kui kaua ma riigis viibin), sattusin hüljatud autode maailma – piiril tervitasid mind kümned purustatud, mahajäetud autod, mis olid eri vanuses – alates üsna uutest, 4–6 aasta vanustest, kuni üsna vanade, 15–20 aasta vanusteni. Miks nendega midagi ei tehta ja miks neid autosid on piiril nii palju – see on minu jaoks mõistatus.