Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

JUHTKIRI Ärge mõelgegi kaevata! (1)

Copy
Artikli foto
Illustratsioon: Urmas Nemvalts
  • Postimehe hinnangul tuleks konkreetne seadusesäte ümber teha, kuna see kompromiteerib riigihanget.
  • Postimees ei võta seisukohta, kes peaks või ei peaks tegelema Keenia e-teenustega.
  • Kuid konkreetne juhtum muudab riigihangete korraldamise naeruväärseks formaalseks tegevuseks.

Head ja halba teenindust eristab suhtumine klienti. Nõukogude ajal rippusid kassades sildid «Tagastatud raha palume kontrollida kohe, hilisemaid pretensioone ei rahuldata». Niisugust nõuet võis veel mõista, kuid esines juhtumeid, kus halva kohtlemise osaliseks saanud klient ei saanud kaebuste raamatut või talle öeldi restoranis koguni, et ta oleks pidanud seda küsima enne prae söömist, sest tagantjärele pole enam võimalik välja selgitada, kas toit oli ikkagi halb või mitte.

Head ja halba riiki eristab suhtumine kodanikesse ja ettevõtjatesse. Eelnevaga sarnane, kuid veelgi nõmedam lugu on lahti rullumas seoses riigihangetega. Meie riigi arengumaadele suunatud abiprojekte vedav Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus (ESTDEV) otsis riigihankega Keeniasse ettevõtet, kes analüüsiks seal e-teenuste toimimist.

Riigihankele laekus kolm pakkumist ning ahvikiirusel sõlmis ESTDEV lepingu ettevõttega Trinidad Wiseman OÜ. Teisi pakkujaid informeeriti tulemusest peale seda, kui allkirjad olid lepingul juba all.

Ehkki üks kaotanud pakkujatest, ADM Interactive OÜ vaidlustas riigihanke samuti ahvikiirusel, seda vaid kahe tunni jooksul alates tulemuste teadasaamisest, kostis riigihangete vaidluskomisjon VAKO, et midagi pole enam teha, lepingut peale allkirjastamist enam vaidlustada ei saa, kõik on korrektne ning seadust pole otseselt rikutud. See on olukord, mida rahvasuu iseloomustab lühendiga JOKK – juriidiliselt on kõik korrektne.

Postimehe hinnangul tuleks konkreetne seadusesäte ümber teha, kuna see kompromiteerib riigihanget kui sellist.

Postimees ei võta seisukohta, kes peaks või ei peaks tegelema Keenia e-teenustega. Küll aga muudab konkreetne juhtum riigihangete korraldamise naeruväärseks formaalseks tegevuseks, mille sisu ja seos hangete algse ideega on nõrgenenud. Eesmärk on ju, et võidaks parima hinna ja kvaliteedi suhtega pakkuja, keda hindab eksperdikomisjon, kuid kelle argumentatsioon on avalik kõigile, sealhulgas kaotanud pakkujatele, et nad saaksid vajadusel protestida.

Selline peaks olema elementaarne ja demokraatlik riigihangete mehhanism. Kuid ESTDEV kommenteerib juhtunud nõnda, et tegemist on olnud minikonkursiga, kus seadus lubab kaotanud pakkujatele ooteaega mitte rakendada, vaid kohe hankesse minna.

Seaduseid teevad inimesed inimestele ning kõike inimese loodut saab inimene ümber teha. Postimehe hinnangul tuleks konkreetne seadusesäte ümber teha, kuna see kompromiteerib riigihanget kui sellist. Tõsi, kaotanud pakkujatele ei saa jätta võimalust tähtaegadega venitada ning kogu protsessile seeläbi kaikaid kodaraisse loopida, kuid neil peab olema normaalne võimalus kaevata mõistliku aja jooksul.

Hetkel on kaotajatele soovitatud nõuda lepingu tühiseks kuulutamist, kuid arvestades, et kõik on JOKK, ei paista neile siin eriti suuri võimalusi. Nad võivad pöörduda ka kohtusse, kuid ilmselgelt pakub kehtiv seadusetäht võimalust hämaks, isegi siis, kui tõepoolest võitis parim pakkumine.

Tagasi üles