JÜRI KOTŠINEV ⟩ «Vene bõliina» on lõplikult surnud

«Putin sõdib oleviku ja tuleviku vastu oma ajalookäsitluse nimel.» Foto: NATALIA KOLESNIKOVA

Milliseks kujuneb nende venelaste saatus, kes elavad Euroopas, Kanadas või USAs, ei ole võimalik ette näha. Ma ei tea, mis neist kõigist seal saab, aga ma tean kindlalt seda, mis neist kunagi ei saa, kirjeldab ajaloolane Jüri Kotšinev.

Peale 1917. aastal Venemaal toimunud revolutsiooni kolmanda ja ühtlasi viimase järgu lõppu tekkis tohutu põgenikevool endistest Venemaa keisririigi alamatest, kellel ei olnud bolševike võimu poolt ette nähtud kohta Venemaa tulevikus. Bolševikud rakendasid endiste intelligentide ja aadlike ning aristokraatide suhtes põhimõtet, et nad kõik kuuluvad hävitamisele, kuna neile ei ole tulevikuühiskonnas Venemaal kohta ette nähtud. Sama saatus oli ette määratud ka kaupmeestele, talupidajatele, linnakodanlasest ettevõtjatele ja jõukamale maarahvale.

See kõik tingis suure emigratsioonilaine, mida tuntakse «valge emigratsiooni» nime all. Neid «endisi inimesi», kes jäid revolutsioonijärgsele Venemaale, tabasid tohutud katsumused ja paljud neist kaotasid selles ajaloolises kaoses oma elu. 1917. aastal ilmus monarhistist poeedil Sergei Behtejevil luuletus «Vene bõliina lõpp». Luuletus viisistati ning ta muutus valge emigratsiooni seas tuntud lauluks. Seda laulu on esitanud tänapäevasel Venemaal rahvalaulude koguja ja esitaja, tuntud folklaulja Žanna Bitševskaja.