:format(webp)/nginx/o/2024/07/12/16218446t1h197b.png)
Rail Baltic on saanud aegade jooksul palju põhjendamatut ja asjatundmatut kriitikat, mistõttu on Eesti senises ajaloos kõige võimsam infrastruktuuriprojekt löögi all. Ometi aitaks just Rail Baltic viia Eesti majanduse heale järjele ning tagada julgeoleku. Ka teiste infrastruktuuride väljaehitamise ning ajakohastamise asjus oleme võrreldes Lääne-Euroopaga mitu sammu ajast maas, seda peatselt ka Baltimaade vaates, kirjutab OÜ Eesti Killustik tootmisjuht Mihkel Must.
Rail Balticu suur eesmärk on selge kõigile ettevõtjatele ja arengust huvitatud kodanikele, kuid riigil tuleb jalad kõhu alt välja võtta, sest õhus on risk, et järgmisel rahastusperioodil Eesti omaosalus suureneb – enam aega viita ei tohi!
Euroopa Liidu eelarveperiood lõppeb aastaga 2027, suurimad kulud on aga prognoositud aastatesse 2025–2028, mil iga aasta tuleks Eesti territooriumil raudteed ehitada enam kui 300 miljoni euro eest. Rail Balticuks planeeritavate vahendite kokkuhoid ei anna Eestile juurde turvalisust, vaid viib seda ära. Ei tasu unustada asjaolu, et olenevalt riigist ja maksupoliitikast jõuab suurtest taristuprojektidest maksude näol riigikassasse otse tagasi 20–40 protsenti investeeringust.
:format(webp)/nginx/o/2024/07/27/16248970t1hd24c.jpg)