NÄDALA NÄGU ⟩ Eesti julgeolekupoliitika peavool naaseb Sakala tänavale

Kaimo Kuusk. Foto: Madis Veltman

Ilusast umbmäärasest jutust heidutuse ja eneseusu kohta enam turvatunde hoidmiseks ei piisa, tulemusi on vaja näidata nii julgeolekumaksu maksvale avalikkusele kui liitlastele. Tõenäoliselt tähendab Kaimo Kuuse valik kantsleriks Eesti julgeolekupoliitika peavoolu naasmist Sakala tänavale ning loodetavasti suudab ta nii poliitikuid kui kaitseväelasi üllatada, kirjutab Meelis Oidsalu.

Eestis on kahte liiki kantslereid. Esimeste peamine ülesanne on olla ministri eriesindaja valitsemisala juures. Seda tüüpi kantslerid on riigikantseleis esmaspäeviti kell 15 toimuval riigisekretäri juhitud koosolekul enamuses. Neid ei kuule ega näe, nad ei osale valdkonna strateegiliste eesmärkide kujundamisel ega ole valmis võtma maineriske, mis paratamatult kaasnevad igasuguste reformide ja kärbetega.

Harvem kohtab kantslerite koosolekul kujundaja tüüpi juhte, kes aktiivselt osalevad ka valdkonna poliitilises debatis, juhivad protsesse ja peavad ennast ka vastutavaks tulemuste eest. Sellisteks võib kahtlemata pidada kaitseministeeriumi kantslerit Kusti Salmi, välisministeeriumi kantslerit Jonatan Vseviovi või Keit Kasemetsa kliimaministeeriumist. Neid imetlevad ja kiruvad korraga nii poliitikud kui ametnikud. Esimeste jaoks on nad liiga võimukad ning teiste jaoks kohatult nõudlikud.