Maarja Vaino ⟩ Eesti keelt ei hävita noored, vaid kantseliidiga kokku sulanud ametnikud

Maarja Vaino Foto: Sander Ilvest

Käisin hiljuti Londonis, kus ootuspäraselt ümbritses mind ingliskeelne keskkond. Siis tulin tagasi Eestisse ja üüratut vahet ei tajunudki. Muidugi, meil võistleb inglise keelega jõudsalt ka vene keel, ja eesti keelt ei pruugi vähemalt pealinnas liikudes kohe tükk aega kuulda, kirjutab kolumnist Maarja Vaino.

Uues koalitsioonilepingus eesti keele ja kultuuri küsimusele ruumi ei raisatud. Pigem on hakatud eestikeelsele õppele üleminekuga seoses rääkima keelenõuete leevendamisest õpetajatele, kes «ei jõua nii ruttu» riigikeelt selgeks saada. Eks avaldu nii ühes kui ka teises otsustajate üldisem mentaliteet. Kust ammutavad oma eeskujud ja mõttemallid koalitsioonilepinguid kirjutavad poliitikud?

Eesti keele vaesumine erinevate anglitsismide tõttu on viimastel aastatel olnud selgesti tuntav. Peamiselt heidetakse ingliskeelsete väljendite kasutamist ette noortele, ent ausalt öeldes kõige kehvemat keelekasutust kohtab ikka nn ametlikus kõnepruugis. See ebainimlikult kitsapiiriline sõnavara, mis enamikku avalikke esinemisi saadab, mõjutab keeleruumi rohkem kui noorte omavaheline släng, mis niikuinii muutub sedavõrd kiiresti, et ei jõua kuhugi kinnistuda.