IVAR RAIG ⟩ Eesti roll Nõukogude Liidu impeeriumi kokkuvarisemises

26. juuli 1994 Kremlis. Presidendid Lennart Meri (vasakul) ja Boriss Jeltsin on just äsja allkirjastanud Vene vägede Eestist välja viimise leppe ehk nn juulilepingud. Foto: Toomas Volmer

Mitmes Nõukogu Liidu lagunemise episoodis on Eesti roll olnud selgelt tuntav, tähele pandud või isegi otsustavalt mõjusa tähtsusega, kirjutab Ivar Raig, majandusteadlane.

Alljärgnevas toetun ühele huvitavale teaduslikule uurimistööle Nõukogude Liidu lagunemise kohta, kus suhteliselt neutraalselt hinnatakse ka Eesti poliitikute rolli selles ajaloolises maailma geopoliitilist olukorda muutnud protsessis. Põhjust selleteemaliseks kirjutiseks andis Londoni Ülikooli majandusteaduse ja politoloogia kolledži professori Vladislav M. Zubok'i raamatu «Kollaps. Nõukogude Liidu kokkuvarisemine» (Yale University Press.2021, eesti keeles Tallinn, Varrak, 2022, 686 lk) uuesti lugemine.

Nõukogude Liidu lagunemise põhjuseid on erinevad teadlased, analüütikud ja kommentaatorid üle maailma leidnud palju. Kokkuvõtlikult domineerib arvamus, et esimeseks peamiseks põhjusteks oli Nõukogude Liidu allajäämist USA-le ja tema lääneliitlastele nn külmas sõjas. Teiseks oluliseks põhjuseks peetakse nõukogude ideoloogia nõrkust ja Mihhail Gorbatšovi uuenduskursi mittepiisavust kujunenud vajadustele. Kolmanda olulise põhjusena nimetatakse nõukogude majandussüsteemi (plaanimajanduse) võimetust tagada inimestele heaolu.