JUHTKIRI ⟩ Maksuhaamer lajatab

Foto: Urmas Nemvalts

• Paraku pole täiendav maksustamine iseenesest kusagil maailmas lisaväärtust loonud.
• Majanduslanguses majandust uute maksudega lajatamine käima ei tõmba.
• Miks ikkagi ei arutata riigilaenuobligatsioonide abil raha Eesti inimestelt kogumist?

Uus valitsus tõstab peaaegu kõiki makse, mida võimalik. 2025. aasta juulist tõuseb käibemaks 22 protsendilt 24 protsendile ning samale tasemele tõuseb ka füüsilise isiku tulumaks. Lisaks tõstetakse alkoholi-, tubaka ja bensiiniaktsiisi.

Paraku pole täiendav maksustamine iseenesest kusagil maailmas lisaväärtust loonud. Tegemist on olemasoleva väärtuse ümberjagamisega ning ükskõik, kui õilsaid põhjendusi ettekäändeks tuues, võib nõustuda kriitikutega, et mõju Eesti majandusele saab olema väga halb.

Miks? Sest käibemaksu tõus ja täiendav bensiiniaktsiis muudavad ettevõtetele tegutsemise keerulisemaks, sest kallineb elekter ja kallineb transport. Eestis ei ole võimalik eksportturgude konkurentidega võrreldes oluliselt odavamalt toota ning tootmise sisendhindade kallinemine toob kaasa üleüldise hindade kallinemise.

On olnud kuulda küll jutte robotiseeritud tootmisest, teisisõnu tootmise efektiivistamisest, samuti selliste asjade tootmisest, mida naabrid ise ei tooda. Kuid iga hea leiutisega on paraku nõnda, et ühel hetkel hakkavad seda valmistama ka konkurendid ning robotiseeritud liinid on väga suur investeering, mida kõik ettevõtted endale lubada ei saa.

Majanduslanguses majandust uute maksudega lajatamine käima ei tõmba. Ka peaks valitsus olema avalikkusega aus ning rääkima, kuhu raha läheb.

Seega langeb Eesti konkurentsivõime üleüldiselt, mis on juba juhtunud, kuid see protsess kiireneb veelgi. Ilma konkurentsivõimelise tööstuseta ei ole aga Eesti rikkamaks saamine võimalik. Teenusemajandus ja startupp'imine on toredad, kuid need valdkonnnad ei too riigieelarvesse tööstusega võrreldavat sissetulekut. Turismiperiood on Eestis väga lühike ning naftat meil erinevalt kunagisest pangareklaamist ei leidu ei maapõues ega diivanis.

Majanduslanguses majandust uute maksudega lajatamine käima ei tõmba. Ka peaks valitsus olema avalikkusega aus ning rääkima, kuhu raha läheb. Bensiiniaktsiisi omaaegne kehtestamine võiks sisendada meisse ettevaatlikkust, pidi ju raha minema teedeehitusse, kuid läkski lõpuks n-ö igale poole, aga mitte just teedele.

Analoogiat meenutades ei saa meid rõõmsaks teha üleüldine maksutõus, mille abil kogutava raha hulga kasutamist on tavainimestel väga raske kontrollida ning tegevuspõhise eelarve tõttu ei saa seda hästi teha ka riigikogu, kuna toimuvast ei saa peaaegu keegi aru. Kas raha läheb Eesti julgeoleku tõhustamiseks või võib sellest lõppkokkuvõttes üksnes unistada?

Miks ikkagi ei arutata riigilaenuobligatsioonide abil raha Eesti inimestelt kogumist? Kontodel tiksuvate hoiuste maht on paisunud märkimisväärselt. Hoiustajatele võiks pakkuda huvi korraliku intressi maksmine, mis võiks võidelda hoiustaja põhihirmu, inflatsiooniga.

Selle asemel räägitakse 2026. aasta algusest ajutisena kehtima hakkavast julgeolekumaksu paketist, mille osaks on ettevõtte kaheprotsendiline tulumaks.

Postimees ei toeta suuri maksutõuse, mis majanduslanguse lõpetamisele kaasa ei aita. Vaja on meelitada riiki juurde investeeringuid ning parandada üleüldist ettevõtluse olukorda, kuna vaid nõnda pöörab majandus kasvule ja seeläbi suurenevad riigieearvesse makstavad summad.