Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Vladimir Niinimäki Alpid ei ole magusad ega Instagrami-väärilised, vaid rasked ja väljakutsuvad

Copy
Minu jaoks ei ole Alpid magusad ega Instagrami-väärilised. Need on rasked massiivid, mis suudavad sinust viimase välja pigistada.
Minu jaoks ei ole Alpid magusad ega Instagrami-väärilised. Need on rasked massiivid, mis suudavad sinust viimase välja pigistada. Foto: Vladimir Niinimäki

Täna jätsime Alpid selja taha. Jään neist hiiglastest puudust tundma – need mäed on igavesti seotud ületamistega. Ma pole seal kunagi olnud «niisama», puhkuse pärast. Alati on olnud lugu ületamisest ja need mäed on selliseid lugusid täis. Aastate jooksul on inimesed püüdnud neid vallutada, end ületada, leida uusi horisonte – ja on ka leidnud. Mina leidsin oma, kirjutab Vladimir Niinimäki reisikirja neljandas osas.

Minu jaoks ei ole Alpid magusad ega Instagrami-väärilised. Need on rasked massiivid, mis suudavad sinust viimase välja pigistada. Jätan nad mällu just sellistena.

Kirjutasin oma Facebooki postituses 6. juulil nii. Oleme taas tasandikul. Lõuna-Prantsusmaa – see tähendab merd, palme ja kuumust. Sellisena kujutatakse seda neid paiku mainides. Siin tahaks sõita väikese punase kabrioletiga, päikeseprillid ees ja hoida käest sellel inimesel, kes on su südamesse elama asunud. Vahemeri tervitas meid tormiga. Pliivärvi pilved kallasid vihma ja soolalõhn täitis nina. Nagu polekski mingit seost ideaalpildiga kujutluses.

Tagasi üles