JUHTKIRI ⟩ ELi piir Obinitsast Nizzani peab pidama

Päeva karikatuur 19.07. Foto: Urmas Nemvalts

• Von der Leyeni valik lisab stabiilsust üsna ebastabiilsesse maailma.
• Euroopa peab kõigest hoolimata tegema ära enda kodutöö.
• Kaja Kallase nõrgaks kohaks uues ametis võib kujuneda Vahemerel pikalt toimuv põgenikekriis.

Euroopa Parlament on rääkinud. Komisjoni president Ursula von der Leyen valiti ametipostile tagasi 401 poolthäälega, vastuhääli oli 284. Seega polnud tema võit mäekõrgune, kuid siiski piisavalt veenev ning valimine ei toimunud üle noatera, nagu ennustasid tema valjuhäälsed kriitikud.

Võidu muudab veenvaks võrdlus eelmise valimistulemusega aastast 2019. Toona sai von der Leyen esimese Euroopa Komisjoni naispresidendina 383 poolthäält ja 327 vastuhäält. Aastatel 2013–2019 Saksamaa kaitseministrina töötanud Leyeni kindel tagasivalimine näitab, et kuluaarides on saavutatud poliitiline kokkulepe, mis Euroopa Parlamendi traditsioone arvestades püsib tõenäoliselt kogu eelseisva viieaastase perioodi.

Von der Leyeni valik on Eestile hea, kuna lisab stabiilsust üsna ebastabiilsesse maailma. Me ei tea täpselt, milline saab olema tõenäolise Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi poliitika, kuid seetõttu – või isegi sellest olenemata – peab Euroopa tegema ära enda kodutöö, sealhulgas suurendama kaitsekulutusi ning käivitama senisest efektiivsemalt kaitsetööstuse. Von der Leyen on sobiv isik, survestamaks liikmesriikide kaitsepööret Euroopa Komisjoni poolt.

Nüüd võib olla juba üsna kindel ka Kaja Kallase läbiminekus, ehkki kindlasti ootab teda Euroopa Parlamendis võimas grillimine. Saadikud on küsinud ikka kriitilisi küsimusi, see on nende võimalus keerata pöial üles- või allapoole ning seda on rõõmuga kasutatud. Eelmisel korral kukutati läbi Sylvie Goulard, Prantsusmaa kandidaat siseturu voliniku mõjukale ametikohale. Niisiis, üllatusi võib juhtuda.

Nüüd võib olla juba üsna kindel ka Kaja Kallase läbiminekus, ehkki kindlasti ootab teda Euroopa Parlamendis võimas grillimine.

Nende tõenäosus Kallase suhtes pole siiski liialt kõrge. Käis ju von der Leyen tema nime välja varakult, seega on ta olnud juba vaikimisi nii-öelda von der Leyeni valimise paketi osa, kuigi Kallast ootab ees eraldi hääletus. Kallase nõrgaks kohaks võib kujuneda Vahemerel juba pikalt toimuv põgenikekriis, mistõttu oleks diplomaatiliselt oluline heade suhete arendamine Prantsusmaa, Itaalia või Kreekaga. Kuid Kallas valis kabinetiülemaks eestlase, mis läheb vastuollu praktikaga valida kabinetiülemaks keegi mõnest muust mõjukast ELi riigist, kus võib olla parasjagu ka mõni pakiline probleem.

Siiski näitab von der Leyeni kõne, et Vahemere maade häält on kuulda võetud. Ühe olulise punktina mainis ta ELi välispiiri tugevdamist ning Euroopa ühise piirivalve Frontexi tugevdamist 30 000 piirivalvurini.

Võimalikule leppele Meloni ja teiste Vahemere maade liidritega viitab järgnev lõik von der Leyeni neljapäeval Europarlamendis peetud kõnest: «Ja me peame arendama laiaulatuslikke partnerlussuhteid, eriti kogu meie lõunanaabruses. Vahemere piirkond peab saama jagamatut tähelepanu. Seetõttu määran ametisse piirkonna voliniku ja teen koos Kaja Kallasega ettepaneku uue Vahemere tegevuskava kohta.»

ELi piir Obinitsast Nizzani peab pidama.