Jüri Kuuskemaa ⟩ Kuidas Rõngu tuhkatriinust Venemaa keisrinna sai

Uue seegi ruumid asusid Rüütli tänaval, kus praegu tegutseb Rootsi Mihkli kirik. Maja katusekorrusel pidid prostituudid lõnga ketrama. Foto: Tairo Lutter

Kleio mäletab, kuidas lihtsast maatüdrukust keisrinna sai ja kuidas tema vendadest ja õdedest krahvid ja krahvinnad said, kirjutab kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa.

Kui ta 1705. aastal «Liivimaa trofeetüdruku» Martaga abiellus, ei teadnud Peeter I, et tema «kallil südamesõbral Jekaterinuškal» on vendi ja õdesid. Õigupoolest ei teadnud ka luterlikust Martast õigeusklikuks Katariinaks ümber ristitud vastne tsaaritar, kas ta vennad ja õed on sõjakeerises ülepea ellu jäänud või tont teab kuhu põgenenud või küüditatud.

Sugulusasjadesse aitas selgust tuua märksa hilisem vahejuhtum postipoisist liivimaalase Theodoriga Peterburi-Riia teel. Nimelt oli üks reisija postipoissi nii ülbelt kohelnud, et too politseisse kaebas. Sealjuures äratas ametnike tähelepanu tõik, et postipoiss väitis endal olevat «kõige kõrgemast soost sugulasi». Ninakas postipoiss võeti vahi alla ning asjast kanti ette tsaarile. Too käskis läbi viia juurdluse. Selle käigus tuvastati, et tsaarinnal on kaks venda ja kaks õde, kõik veel elus.