Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

WILLIAM HAGUE Ameerikata lääs ellu ei jää (9)

Pildil on New Yorkis asuv Ameerika vabadussammas.
Pildil on New Yorkis asuv Ameerika vabadussammas. Foto: DON EMMERT / AFP

On mõningaid silmatorkavaid sarnasusi selle vahel, kuidas üritati 1912. aastal tappa Theodore Roosevelti ja sellel laupäeval Donald Trumpi. Roosevelt oli endine vabariiklaste president, kes üritas uuesti võimule tulla; teda tulistati Milwaukee's, linnas, kus Trumpi kandidatuur sellel nädalal kinnituse sai; ja kuul tabas teda, ilma et ta oleks surma saanud, kirjutab endine Briti välisminister William Hague.

Roosevelt läks isegi Trumpi kohesest trotsivast rusikatõstmisest sammu võrra kaugemale, nõudes, et ta peab jätkama ja pidama lõpuni oma kõne, mille rinnataskusse topitud paksud leheküljed aitasid aeglustada tema rinda tunginud kuuli. Nähes, kuidas tema toetajad üha murelikumaks muutuvad, sest haavast valgus välja verd, ütles ta neile, et ei vaja haletsemist ja «te ei pääse selle kõne kuulamisest niikuinii».

See on ehk ainus asi, mille poolest Trumpi ja Roosevelti saaks ühele pulgale paigutada. Roosevelt oli Ameerika kõigi aegade noorim president, keskkonnakaitsele pühendunud kirjamees ja lääneliitlaste eest Euroopasse sõtta minemise pooldaja, kui algas Esimene maailmasõda. Enamik ajaloolasi peab teda üheks kõigi aegade suurimaks presidendiks. Sellegipoolest ei muutnud tulistamine tema valimisväljavaateid oluliselt – mõlema peamise partei vastu kandideerides jäi ta samal aastal Woodrow Wilsoni järel teiseks.

Tagasi üles