HENDRIK AGUR ⟩ Ei ole nii, et Ida-Virumaa riigigümnaasiumides ülejäänud on venelased ja eestlastel ei ole kohta õppida eestikeelses keskkonnas

Klassiruum Kohtla-Järve gümnaasiumis. Foto: Kristjan Teedema/Tartu Postimees

Tugeva eestikeelse hariduse võimalikkus Ida-Virumaal on jõudnud inimeste teadvusesse, misõttu pole eesti vanemate hirm oma laste koolitee jätkamisel Ida-Virumaa teistes riigigümnaasiumides põhjendatud, kirjutab Kohtla-Järve gümnaasiumi direktor Hendrik Agur.

Ettevalmistused Eesti esimese riigigümnaasiumi rajamiseks Viljandisse 2010. aastal lõid kohalikus kogukonnas kired lõkkele: kes seletas puhta gümnaasiumi vajalikkust läbi «Wikmani poiste» rahvusliku romantismi ja eestluse prisma, kes läbi suure valikainete paketi, sotsiaalsete oskuste ja loogiliselt saavutatavate õpiväljundite ning rahalise kokkuhoiu või haridusökonoomikaga. Igal juhul möllasid kired koolivõrgu korrastamisel suuremal või vähemal määral kõikides maakondades, kus toimusid pikki aastaid töötanud, kuid õpilaste arvult kahanenud gümnaasiumiosade sulgemised.

Peamiselt esitati küsimusi, et miks me lammutame olemasolevat hästi toiminud süsteemi ja miks kaotame oma väljakujunenud traditsioonidega ja heade õpitulemustega koole? Õigust jagus omajagu kõigile, kuid tänaseks on riigigümnaasiumide võrku jõudsalt üles ehitatud ning neid jagub juba kõikidesse maakondadesse.