Töötlevat tööstust saabki arendada ennekõike väljaspool suurlinnu. Aga mitte igal moel. Tööstusega kaasnevad ka keskkonna- ja investeerimisriskid, mistõttu eduks on vajalik tervikliku üleriigilise ettevõtluse ökosüsteemi kujundamine. Uue arengu eelduseks on aga kohalike kogukondade osalus, kirjutab kolumnist ja Tartu Ülikooli Pärnu kolledži direktor Garri Raagmaa (SDE).
Garri Raagmaa ⟩ Tööstus toob päriselt jõukuse
Valitsuskoalitsiooni läbirääkimistel tõsteti kilbile regionaalne tööstuspoliitika. See on paljulubav. Majandusteadlastega viimati ninapidi koos olles kehitasid mõned neist õlgu, et ega mujal kui Tallinnas olegi ettevõtlus- ja karjäärivõimalusi. Nojah, kui ainult makroandmeid näppida ja ninapidi Excelis olla, siis võib jääda mulje küll, et raha keerleb ainult pealinna tornide ainumal ruutkilomeetril. Aga mille pärast peaks raha Tallinna ülepea tulema?
Euroopa tuumas või Londoni City's on jah võimalik raha ja kauba liigutamisega priskelt teenida. See ei ole küll britte ülemäära õnnelikuks teinud: finantskeskusesse kuhjunud rahahunnik on ajanud kõik hinnad pööraseks, mistõttu suurem osa tööstusest on Inglismaalt lahkunud. Ääremaa töötatööliste protest põhjustas Brexiti. Holland on samas targu hoidnud veondus-, gaasi- ja turismibuumist hoolimata oma põllumajandust ning köögi- ja lilleviljelust käigus ning nende baasilt välja arendanud konkurentsivõimelised klastrid. Muidu ei oleks võimalik ülikalli maa ja tööjõuga lilli ja tomateid üle maailma eksportida..