Putini juhitud Venemaa ühiskond ja riik on aeglaselt, aga kindlalt liikunud sõda ja surma ülistava kultuse poole viimase paarikümne aasta jooksul, kirjutab kolumnist Jüri Kotšinev.
JÜRI KOTŠINEV ⟩ Maa, mis toodab vägivalda (14)
Putin on rakendanud oma ideoloogilise veduri ette nii vanad, juba keisririigiaegsed ideoloogilised postulaadid Venemaa «erilise tee» ning «kolmanda Rooma» suhtes, kui ka tema nüüdisaegsete «filosoofide» ja «geopoliitiliste ideoloogide» arsenalist võetud «tõdede» esitamisega absoluutse ja vääramatu tõe pähe. Ajaloolised teadmised on Putinil aga kesised. Seda on näha kasvõi tema väljaütlemistest selle kohta, et ta ei saa siiani aru, miks oli peale 1917. aasta revolutsiooni vaja ära anda osa endise Vene Impeeriumi alasid. Nagu poleks Putin kuulnud midagi Esimesest maailmasõjast, mis tol ajal, kui Venemaal toimus 1917. aasta oktoobripööre, polnud veel lõppenud. Bresti rahu (3. märts 1918) ajal oli poliitiline olukord selline, mis ei jätnud punavõimule muud võimalust, kui minna lepingu sõlmimise teed lääneriikidega, et oma võimu Venemaa põhialadel säilitada.