JUHTKIRI ⟩ Kallas jättis miinivälja

Foto: Urmas Nemvalts

• Mõistagi annab lõpliku hinnangu aeg.
• Valitsus on sihikindlalt eiranud Eesti suurimat probleemi, sündivuskriisi.
• Kogu mahajääva miiniväljaga peab tegelema hakkama Reformierakond.

Pole nähtud kaupmeest, kes oma kaupa ei kiidaks. Küllap sellesse kategooriasse liigitub Kaja Kallase seisukoht «Vikerhommiku» intervjuus, et tema peaministrina ja tema valitsus on saanud vaatamata rasketele aegadele väga hästi hakkama. Vaadates erakondade ja peaminisri reitinguid, suur osa rahvast siiski nii ei arva.

Mõistagi annab lõpliku hinnangu aeg. Praegu saame juba enam-vähem objektiivselt hinnata eelmistel kümnenditel toimunut, kus kerkivad esile kaks peaministrit: Mart Laar ja Andrus Ansip. Mõlemal mehel oli vaja rinda pista keeruliste ja ebapopulaarsete otsustega. Ent nad ei rääkinud iga päev sellest, kuidas meedia neid ei armasta ning kui raske neil on. Nad lihtsalt tegutsesid.

Ülejäänud peaministritest on kõige kahvatuma mulje jätnud Taavi Rõivas oma «peenhäälestamise» jutuga. Jüri Ratase tegutsemisele on veel vara lõplikku hinnangut anda. Kuid keegi neist ei suutnud ühiskonda tülli ajada ning majandust kaosesse paisata nõnda nagu Kaja Kallas. Isegi siis, kui ta oleks peaministrina teinud mitte midagi, tundunuks poliitiline pärand sarnaselt Rõivaga pigem positiivne.

Paraku ei rääkinud Kallas enne valimisi midagi maksutõusust, kuid peale valimisi algas maksuralli. Me näeme tulumaksu tõusu, käibemaksu tõusu, erinevate riigilõivude tõusu, automaksu ning samal ajal praegustes oludes dogmaatilisena mõjuvat soovi kaotada maksuküür. Nii tundub, et valijaid peteti teadlikult, et nende hääled kätte saada. Või siis ei suudetud neid usaldada.

Kogu mahajääva miiniväljaga peab aga tegelema Reformierakond, kes loodetavasti suudab naasta enda alglätetele.

Eestlased on alati suutnud püksirihma pingutada ja raskeid aegu üle elada, kui eesmärk on arusaadav ja selge. Vaatamata Eesti 200 igikestvale jutule pikast plaanist pole olnud arusaadav, kuidas ületada majanduslangust, mis on kujunenud juba Eesti taasiseseisvumisaja pikeimaks. Samuti on valitsus sihikindlalt eiranud Eesti suurimat probleemi, sündivuskriisi. Uute lahenduste väljapakkumise asemel vähendati hoopis kolmanda lapse toetust.

Ettevõtja Heldur Meerits on Postimehes Kaja Kallasele heitnud ette eestvedamise puudumist. Temaga võib nõustuda, eriti torkas see silma Kallase viimasel aastal, kui ta juba sihtis kõrgeid rahvusvahelisi kohti. Isegi koalitsioonipartnerid nurisesid, et enam pole võimalik valitsuses asju ajada.

Otsides positiivset, võib leida Kallase toetuse Ukrainale, mis oli eriti oluline Venemaa agressiooni esimeses faasis, kui demokraatlikud riigid alles toibusid šokist. Positiivsed kontopunktid nullis paraku idavedude skandaal, millest peaminister ei suutnudki teha adekvaatseid järeldusi.

Oma uues kõrge ELi välisesindaja ametis, mis on Eesti käekäigule kahtlemata oluline, on Kaja Kallasel võimalus ennast liidrina rehabiliteerida. Kogu mahajääva miiniväljaga peab aga tegelema Reformierakond, kes loodetavasti suudab naasta enda alglätetele, milleks on liberaalne majanduspoliitika ning ahne riigi taltsutamine.