RAUL EAMETS ⟩ Milline on Euroopa Liidu tulevik?

Raul Eamets Foto: Tairo Lutter

Eelmine nädalal kirjutasin Euroopa hädadest. Kuidas ja mida saab muuta? Muudatuste teostamine tundub küll hetkel ebareaalne, kuid teoreetiliselt on kaks radikaalset võimalust, mis võiksid olukorra päästa, kirjutab Bigbanki peaökonomist Raul Eamets.

Esimene võimalus on Euroopa Liidu föderaliseerumine. Sisuliselt tähendaks see USA-tüüpi liitriigi teket, kus kesksel võimul oleksid oluliselt suuremad volitused ja võimalused jõulisemalt sekkuda liikmesriikide eelarvepoliitikasse. Föderaliseerumine nõuaks lisaks üle-Euroopalistele maksudele ka liikmesriikide maksusüsteemide teatavat harmoniseerimist ning sellele vastavalt ka riiklike sotsiaaltoetuste ja abiprogrammide ühtlustamist, samuti ühise välis- ja julgeolekupoliitika kujundamist.

Omaette küsimus on, kas minnakse presidentaalse või parlamentaarse demokraatia suunas. Euroopa Liidus on täna esindatud mõlemad. Tsentraalne juhtimine tähendaks ka olemasolevate otsustusprotsesside muutmist, sest tänased paljuski konsensuslikud ja kompromissidel põhinevad otsused on väga aeganõudvad ning annavad ühele liikmesriigile ebaproportsionaalset suure otsustusvõimu. Võrdluseks, USA-s ei saa ükski osariik vetostada presidendi otsust.