KADRI PAAS ⟩ Tallinna koolides töötavad «ždunõd» peab välja vahetama

Klassiruum Foto: Arvo Meeks

Tallinnas on järgmiseks aastaks puudu üle 600 eesti keelt valdava õpetaja ehk need on praegu vene koolides töötavad inimesed, kel ei ole isegi B2 tasemel eesti keele oskust. Haridusminister Kristina Kallas arvab, et tuleks kulutada aega ja raha, et neile 600-le kiirkorras eesti keel selgeks õpetada. Vastupidi, need 600 tuleks eesti koolidest võimalikult kaugel hoida, leiab kolumnist Kadri Paas.

11. juuli Kuku raadio saates «Sihik» rääkis haridusminister Kristina Kallas eestikeelsele kooliharidusele üleminekust. Kuulasin seda osa erilise tähelepanuga, sest põhiseaduse preambuli täitmist on erinevate valitsuste poolt Eestis üle 30 aasta edasi lükatud, kuigi sellest sõltub Eesti iseolemise tugevus ja kestvus.

Selgus, et 2025. aastast, mil eestikeelse koolihariduse andmine tänavusega võrreldes veelgi laieneb, on puudu veel – hoidke nüüd toolist kinni – üle 600 eesti keelt valdava õpetaja, kusjuures õpetajaid on puudu eeskätt Tallinna linnas. Need on sellised õpetajad, kel ei ole siiani B2 tasemel eesti keele oskust. Leida on vaja eestlastest või C1 tasemel eesti keelt kõnelevad teistest rahvustest õpetajad.