:format(webp)/nginx/o/2023/04/05/15240727t1hbdc4.jpg)
Lasud Pennsylvanias toovad kaasa kuid või aastaid ametlikke uurimisi ja nähtavasti igavesti vandenõuteooriaid. Uurijaid huvitavad küsimused ei ole laias lastus väga erinevad sellest, mis huvitab avalikkust – mis oli tulistaja motiiv, kas ta tegutses üksinda ning milliseid vigu tegid jõuametkonnad Trumpi esinemise ettevalmistamisel ja selle ajal, kirjutab Rahvusvahelise Kaitseuuringu Keskuse teadur Ivo Juurvee.
Kui rünnaku alla satub poliitik, on kõige loogilisem eeldada poliitilisi motiive, kuid siingi on üllatavaid erandeid. Näiteks 1981. aastal president Ronald Reaganit haavanud John Hinckley soovis oma teoga pälvida näitlejanna Jodie Fosteri tähelepanu. Juhul kui atentaadi taga on apoliitiline üksiküritaja, on tema tegevuse katkestamine planeerimise faasis peaaegu võimatu, seda eriti riigis, kus tulirelvad on kergesti kättesaadavad ja oskus neid käsitseda laialt levinud.
Laskude kõlamisel tegutses Salateenistus (nii nimetatakse USAs presidentide ihukaitseteenitust, mis kaitseb ühtlasi ka nomieeritud kandidaate) kiiresti nii Donald Trumpi kaitsmisel kui tulistaja kahjutuks tegemisel. Võrreldes Salateenistuse tegevust nüüd ja juba mainitud 1981. aasta atentaadi ajal, on videote järgi näha olulist edasiminekut nii väljaõppes kui ka taktikas. Et tulistamine üldse võimalikuks sai, ei tee Trumpi turvalisuse eest vastutajatele nähtavasti au.
/nginx/o/2023/05/18/15330459t1h47e9.jpg)