JÜRI KOTŠINEV ⟩ Poliitilised atentaadid, mis on muutnud ajalugu

John F. Kennedy Foto: Postimees

Laupäeval, 13. juuli õhtul kõlanud lasud Pennsylvania osariigis Butleris, kus toimus USA presidendikandidaadi Donald Trumpi järjekordne valimiskampaania üritus, panid mõtlema poliitilistele atentaatidele läbi ajaloo. Meenusid need poliitmõrvad, mis muutsid ajalugu, kirjutab kolumnist Jüri Kotšinev.

Eelkõige meenus mulle kuulsaima roomlase Gaius Julius Caesari tapmine tema kolleegide senaatorite poolt Rooma Pompeiuse kuurias, kus toimusid tollase Rooma Vabariigi senati istungid. Atentaat leidis aset 15. märtsil 44 eKr. Selle mõrva tulemusel muutus Rooma vabariigist keisririigiks, kuigi just keisrivõimu vastu oli suunatud vandenõulaste tegevus, kes tahtsid kõrvaldada Caesari tõusmist diktaatorist ainuvalitsejaks.

Järgmisena meenus mulle, kuidas katoliiklasest äärmuslane Francois Ravilliac tappis Prantsusmaa kuninga Henry IV Bourboni 14. mail 1610. aastal. Henry IV lesk, kuninganna Marie de Medici kasvatas nende poega, tulevast kuningat Louis XIII äärmise absolutismi pooldajana. Prantsusmaa muutus just siis absoluutseks monarhiaks, millele aitas kaasa Louis XIII minister, kardinal Armand Jean du Plessis, hertsog Richelieu.