/nginx/o/2022/07/31/14730986t1hd284.jpg)
USAs toimunud presidendivalimiste kampaaniaüritusel toimus tapmiskatse presidendikandidaat Donald Trumpile. Postimees küsis Eesti poliitikutelt, mida muudab äsjane atentaat Donald Trumpile USA poliitikas ning millega peaks arvestama Eesti?
Kommenteerib Roheliste kaasjuht Evelyn Sepp
Tapmiskatse näitab paraku USA ühiskonna terviseseisundit ja kasvavat pinget, mida presidendivalimiste vastasseis veelgi esile toob.
Poliitiline protsess võib olla emotsionaalne, aga püsima peab kokkulepe, et võidab parim kandidaat, parimad argumendid, parim meeskond, visioon ja et see on osa tavalisest demokraatlikust elukorraldusest.
Juhtum ise on kahetsusväärne ja hirmutav, kuid kahjuks mitte üllatav. Kas see toob kaasa ühiskondliku šoki ja kainenemise või märtrioreooli, näitab juba lähim aeg.
Ka selle valguses oleks täiesti mõeldav, et mõlema presidendikandidaadi meeskonnad võtavad time-out'i ja lepivad kokku taandumises. Ameerika ühiskond vajaks kindlasti tulevikku vaatavat ja rohkem ühendavat presidenti kui Trumpist või Bidenist saada võiks.
Eesti õppetunnid on universaalsed – kõike, mida saab, ei pea tegema ja demokraatia protsessi kui mängu üks osa võiks-peaks olema suurema ühiskondliku konsensuse ehitamine selle lõhkumise asemel.
:format(webp)/nginx/o/2024/05/28/16103241t1h13fe.jpg)
Parempoolsete erakonnast annab toimunule oma hinnangu Rainer Saks
Üritades hinnata äsja president Trumpile sooritatud atentaadi mõju, ei tohi unustada, et tegemist on väga tõsise kuriteoga. Millised iganes võisid olla selle teo toime panija motiivid ning ajend, jääb ta igal juhul kurjategijaks. Sellest tulenevalt on kohatu ka küsida, kelle ja kuidas võiks see sündmus olla kasulik. Kuid kindlasti on juhtunul väga oluline mõju käimasolevale USA presidendi valimiste kampaaniale ning selle kaudu ka mujal maailmas toimuvale.
:format(webp)/nginx/o/2024/05/23/16093643t1h728d.jpg)
Nii nagu sellistel juhtumitel tavaliselt, langevad USA sisejulgeoleku struktuurid kõigepealt tugeva kriitika alla. President Trump on küll juba väljendanud oma tänu teda turvanud USA eriteenistusele kiire reageerimise eest tema kaitsmisel, kuid kriitikalaviin tabab kindlasti kõiki asjasse puutuavid ning ka mitte puutuvaid institutsioone. Edaspidist mõjutab vägagi olulisel määral FBI tegevus selle kuriteo uurimisel. Avalikku arvamust ning ka mõju sisepoliitikale määrab suuresti ära FBI suutlikkus tuvastada kurjategija motiivid ning tema tegevus atentaadi ettevalmistamisel. USA julgeolekuteenistused on hinnannud, et vahetut ohtu kordusrünnakuks ei ole. See viitab kaudselt, et tulistaja arvatakse olevat tegutsenud üksinda, mis seni ilmunud info valguses tundub kõige loogilisem.
Kui FBI ja teised asjaomased asutused suudavad kiiresti ja selgelt näidata avalikkusele toimunu tagamaid, kahaneb oluliselt võimalus kõikvõimalike meediamanipulatsioonide levikuks. Kõigile, kes soovivad praegu mõjutada USA presidendi valimisi neile sobivas suunas, on avanenud võimalus, mida ei jäeta kasutamata. Eriti soodne on õhutada lihtsalt destruktiivseid meeleolusid ühiskonnas. Juba praegu on selgeid märke, et kõikjal maailmas leidub neid, kes üritavad käivitada infovooge, et põhjustada segadust nii USA-s, kui maailmas laiemalt. Seda olukorda on võimalik hallata, kui USA ametiasutused suudavad tagada asjaliku infovoo oma tegemiste kohta kuriteo lahendamisel.
USA poliitikat ja presidendikampaaniat mõjutab väga olulises osas positsioon, mille võtab toimunu kohta president Donald Trump isiklikult. On selge, et ohvri staatus tagab talle tugevama emotsionaalse toetuse. Kindlasti konsolideeruvad vabariiklaste toetajad. Homme algav Vabariiklaste partei kongress määrab suuresti partei poliitilise tooni edaspidiseks. Esialgu on president Trump võtnud ootuspärase hoiaku, et ta on võitleja ning teda ei ole võimalik sundida kandideerimisest loobuma. Kindlasti näeme emotsionaalseid ülesastumisi vabariiklaste hulgas. Kõige olulisem on, kas president Trumpi ohvri postisooni üritatakse kasutada kampaanias pikemalt ning kas toimub mingi katse kanaliseerida kättemaksusoovi poliitiliselt motiveeritud eesmärgil. Kokkuvõttes siiski ei tohiks vabariiklastele sobida, kui segadus ja spekulatsioonid atentaadi ümber kestavad liiga kaua. Valimiskampaania tervikuna saab väga palju sellest sündmusest mõjutatud valijate jaoks eelkõige emotsionaalses plaanis, kuid valimisteni on veel pikk maa minna ning ei ole põhjust väita, et valijate sümpaatia kandub kaastundest nüüd vältimatult president Trumpi kasuks.
Rahvusvahelises plaanis ei ole toimunud atentaadi mõju otsene ja kiire. Globaalne mõju avaldub peamiselt läbi USA poliitiliste protsesside muutuste ning eelkõige USA presidendi valimiste tulemuste kaudu. USA riiklikud institutsioonid ei ole nõrgad, ning nende tähelepanu ei ole hõivatud ainult siseriiklike sündmustega. Kuigi USA reageerimisvõime võib tunduda hetkeks nõrgenenud, ei ole põhjust arvata, et USA ei tegele enam endisel moel rahvusvaheliste probleemidega. President Trumpi vastu toimunud atentaadi laiem mõju ilmneb selgemini siis, kui me näeme, milliseks kujuneb USA presidendi valimiste kampaania üldine tonaalsus ning kui me saame teada kuriteo toime pannud isiku tausta ja motiivid.
Kommentaari andis ka Vabaerakonna esimees Märt Meesak
Kindlasti ei saa teise inimese elu kallale minekut mitte kuidagi õigustada. Küll aga on see kindlasti teetähis, mis muudab senist USA rahuaja poliitikat. Sellest räägitakse ja kirjutatakse nüüd ja hiljem. Kui selline äärmuslik käitumine on esinenud, viitab see selgelt Ameerikas suurtele ühiskonnas valitsevatele ärevatele meeleoludele. Ühiskond on äärmustest, vastandumistest ja kurjusest katki.
Presidendikandidaadi Donald Trumpi jaoks võib see olla märtriks saamine, eelkõige just Vabariikliku partei toetajate seas. Kas see aga paneb seni kindla valikuta ameeriklasi Trumpi kaastundest valima, kahtlane. Pigem võib see isegi mobiliseerida demokraate, et Trump ei saaks märtri oreooliga Valgesse majja.
Eesti kui Venemaa naabri jaoks on USA sisemine lõhenemine ja nõrkus äärmiselt ohtlik. Meie idanaaber teeb kõik selleks, et USA-l poleks aega sisemiste probleemide tõttu tegeleda demokraatia valvamisega mujal. Meie jaoks ei olegi niivõrd oluline, kes saab presidendiks kui see, et USA sisepoliitika ja elu oleks stabiilne. Täna on see vastandumiste ja äärmuste tõttu äärmiselt ebastabiilne. Sellest on ka meie enda Eesti sisepoliitikas õppida. Ka meie poliitikas on viimastel aastatel pead tõstnud kuri ära panemine. Ärme külva ühiskonnas vastandumist ja viha vaid püüame leida rohkem ühisosa. Nagu näeme, tagajärjed võivad olla katastroofilised. Koos oleme tugevamad.
/nginx/o/2022/08/28/14793669t1h1828.jpg)
Reformierakonna poolt kommenteeris teemat Urmas Paet
Trumpi tulistamine tõi esile poliitilise radikaliseerumise hinna
1. USA ühiskond on viimased 10 aastat olnud poliitiliselt väga lõhki ja see radikaliseerib inimesi. Ja paraku osade indiviidide poolt nähakse konfliktide lahendusena ka vägivalda. Seda nii üksiküritajate kui suuremate gruppide poolt. Tasub meenutada siin ka mõne aasta tagust USA Kongressi ründamist Trumpi toetajate poolt.
2. Trumpi tulistamine ilmselt suurendab tema toetust nii kaastunde kui oluliselt teistsuguse tähelepanu pälvimise tõttu. Ja see teeb demokraatide olukorra veelgi raskemaks.
3. Ka Trump ja ta toetajad muutuvad ilmselt veelgi reljeefsemaks ja agressiivsemaks. Seda nii USAs sees kui rahvusvahelises poliitikas.
4. Radikaliseerumise kasvu demokraatlikes ühiskondades näeme paraku järjest enam. Seda on tinginud poliitiluste konfliktide teravnemine, mis on kandunud edasi ühiskondadesse laiemalt. Näeme seda ka järjest enamates Euroopa riikides, näiteks ka Slovakkias viis see hiljuti peaministri tulistamiseni. Aga teravat vastandumist näeme nii täna rahvuspüha tähistaval Prantsusmaal, Saksamaal, Ungaris, Poolas kui kohati meil Eestiski.
5. Suures pildis on demokraatlikes ühiskondases konfliktide ja pingete kasvust ning nende kandumisest ka riikidevahelistesse suhetesse kõige suuremad võitjad autoritaarsed režiimid
/nginx/o/2024/06/10/16138664t1h1d5a.jpg)
Artikkel on täiendamisel. Avaldame erakondade arvamused ilmumise järjekorras.