Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

EVALD ÜBI Metsloomad on toredad, aga alati mitte meie hoovis

Copy
«Kui karul õnnestub taru kätte saada ja ümber lükata või mesi kätte saada, oleme ise jätnud midagi tegemata,» sõnas mesinik Peeter Matson.
«Kui karul õnnestub taru kätte saada ja ümber lükata või mesi kätte saada, oleme ise jätnud midagi tegemata,» sõnas mesinik Peeter Matson. Foto: Erakogu

Postimees kirjeldab liiklusõnnetust, kus naine põrkas autoga põdraga kokku, kes kukkus auto katusele. Selle traagilise juhtumi taustal tasuks põhjalikumalt arutada ulukitega seotud probleeme, kirjutab TTÜ emeriitdotsent Evald Übi.

Nende probleemidega puutuvad pidevalt kokku lambakasvatajad, hundid murravad igal aastal sadu lambaid. Veel rüüstavad karud mesilaid, nende saagiks langeb igal aastal sadu mesilasperesid, metssead hävitavad põllukultuure. Kümmekond aastat tagasi levis metssigadega Aafrika katk, palju sigalaid tuli sulgeda ja inimesed jäid tööta. Kevade hakul külmemate ilmadega on põllumeestele suureks nuhtluseks ka hirved, liikumas näeb lausa mitmekümnepealisi hirvekarju. Ulukid kahjustavad metsas noori metsakultuure (männid, kased, kuused, haavad) ja lõhuvad silorulle.

Tekitatud kahju kompenseeritakse teatud ulatuses. Igaaastane kahju ulatub sadadesse tuhandetesse eurodesse, selle maksavad kinni maksumaksjad. Kui aga sõiduki juht kokkupõrkel ulukiga ei saanud kannatada, siis tuleb auto remondikulud tasuda omanikul.

Tagasi üles