/nginx/o/2024/02/29/15920576t1h9902.jpg)
Suurriikide poliitika elab teatavasti sündmusest sündmuseni, seda ka valimisi silmas pidades. Kuna praeguses suurimas ja selge rindega sõjas läheb kolmas tapatalgute aasta, siis oli veel mullu selge, et 2024. aasta esisündmusteks saavad NATO 75. aastapäeva tippkohtumine Washingtonis ja USA presidendivalimised, kirjutab politoloog Toomas Alatalu.
Läks aga nii, et sündmusi tuli juurde – veel oktoobris tekkis uus sõjakolle Gazas, mis pani seisma USA relvaabi Ukrainale ja pomme hakkas saama hoopis Iisrael. Algul paistis, et seda sõda pole kauaks, ent äsja – 10. juulil kinnitas Iisraeli kaitseminister Gallant, et üheksa kuuga on hävitatud 60 protsenti Hamasi võitlejatest.
Kuna eesmärgiks on nende kõigi hävitamine, siis on sellegi sõja lõpp sama ähmane kui Ukraina oma, kus ohver saab nüüd uuesti arvestatavat abi agressori tõrjumiseks. Paraku pakkus aeg äsja ootamatult välja ka kaks suurt poliitsegadust, mis mõjutavad kõiki mõlemas sõjas osalejaid ehk kogu maailma geopoliitilist pilti.
:format(webp)/nginx/o/2013/06/04/1806814t1hafcf.jpg)