:format(webp)/nginx/o/2024/07/12/16218526t1h53d5.jpg)
On ütlemata kurb, kui rohkem kui 30 aastat pärast Berliini müüri langemist tuleb Saksamaast rääkivale loole panna pealkiri «Nõukogude Liit on tagasi». Sellise pealkirjaga lugu on meie tänases lehes.
Loo autor on Saksamaal elav helilooja ja 2022. aasta Postimehe arvamusliider Jüri Reinvere, kelle kaubamärk ei ole kindlasti lahmivad pealkirjad. Aga midagi pole teha, kui silmad näevad seda, mida näevad.
Reinvere kirjutab: «Mul on kombeks Saksamaal paljudele ja tihti öelda: «Nõukogude Liit on tagasi.» Või vähemalt: «Oleme teel tagasi Nõukogude Liitu.» Sellisesse, kus miski tegelikult ei funktsioneeri, aga riik laulab laulu kõige paremast elust.»
On veelgi kurvem, et seda lugedes ei saa me sakslaste üle naerda, sest sel juhul tuleb meil ka iseendi üle naerda. Meie tänases lehes on veel huvitavate pealkirjadega lugusid.
Näiteks on meil majandusteadlase Heido Vitsuri lugu «Kuidas päästa Eesti riik kraavist välja?», mis räägib sellest, et meie riigieelarve on nii segane, et sajad miljonid eurod kaovad lihtsalt kuhugile ära. Aga ka sellest, et maksuküüru kaotamine viib eelarvest minema 500 miljonit, mida üritatakse tagasi saada automaksuga, mis toob paraku sisse ainult 230 miljonit. Langetame makse selleks, et makse tõsta?
Meil on ka Liina Laksi intervjuu riigikogu rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdiga (Reformierakond), kes ütleb otse välja, et tegevuspõhine riigieelarve on täielikult läbi kukkunud ja keegi ei saa enam mitte millestki aru.
Naerda ei ole siin tõesti midagi, kui riigikogu rahanduskomisjoni liige ütleb, et ta ei saa riigieelarvest aru. Pigem peaks see meid nutma panema.
Kui normaalses eelarves on kirjas tulud-kulud, siis meie riigieelarve koosneb tulemusvaldkondadest ja programmidest. Sõerd räägib, et nende sisu on abstraktne ja loosunglik ja toob näiteks tulemusvaldkonna nimega «tõhus riik», lisades vabandades juurde: «Ärge naerma hakake.»
Naerda ei ole siin tõesti midagi, kui riigikogu rahanduskomisjoni liige ütleb, et ei saa riigieelarvest aru. Pigem peaks see meid nutma panema. Eriti seetõttu, et Aivar Sõerd ei istu kusagil akna all või opositsioonis, vaid on valitsuse juhterakonna liige.
Aga vähemalt tuleb Sõerdit tunnustada selle eest, et ta julgeb musta mustaks ja valget valgeks nimetada, öeldes ausalt välja, et ministeeriumid ise ka ei kasuta tegevuspõhist eelarvet. Teiste sõnadega – rahvale etendatakse näitemängu.
On lootust, et vähemalt see näitemäng lõpetatakse uue peaministri poolt ära. Kuid näitemäng nimega «maksuküüru kaotamine» jätkub.
Usk ühetaolisse tulumaksu, mis tõesti 30 aastat tagasi Eestit väga hästi teenis, on Reformierakonnas tõstetud mingisuguse ideoloogilise dogma staatusse. Justkui hakkaks maksuküüru kaotamisel toimima seletamatu nõidus, mis meid kõikidest hädadest päästab. Ja mitte kusagilt ei paista nii julgeid reformierakondlasi, kes söandaksid selles kahelda.
Aga nagu kirjutab Jüri Reinvere: «Seal, kus ideoloogia tuppa sisse sammub, kustuvad kõik lambid ära.»
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)