LOODUSFOTO ⟩ Kuupäevalilled on priileivasööjad

Harilikud härgheinad saavad säramiseks jõudu naabertaimedelt. Foto: Rein Kuresoo

Kesksuvel pakuvad niidud, teeservad ja metsaservad silmale kõige külluslikumat õite värvipillerkaari. Sageli püüab pilku ühtlane sinise-purpurlilla-kollase-rohelisekirju taimevaip.

Rahvakeeli on need kuupäevalilled, botaaniliselt täpsema jaotuse kohaselt on enamasti tegu hariliku, harvem poola härgheinaga. Sini-kollane lilleseade võib praegu viia mõtted Ukrainale, aga soomerootslased kutsuvad seda taime rootsi sõduriks (svenska soldaten). Soomes ongi harilik härghein peamiselt levinud soomerootslaste asualade viljakal mullal.

Kui härgheinu lähemalt silmitseda, on selgelt näha, et nende õied on tegelikult erekollased. Sinised-violetsed (vahel ka valged) on taimede kõrglehed. Huvitaval kombel on see taim poolparasiit. Härghein kinnitub oma juurtega teistele taimedele ja saab osa nende toodetud toitainetest. Selle tõttu saavadki härgheinad kõrglehtedes klorofülli asemel teiste värvipigmentidega eputada. Meie läänesaartel kasvab kuupäevalilledest veelgi temperamentsemate värvidega härgheinaliike.