Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

AJALUGU Kas Eesti oli 1939. aastal üksi ja kas Eesti ikka orienteerus Saksamaale

Eestis projekteeritud ja ehitatud soomusautod Arsenal-Crossley ehk M 27/28 rännakul Põhjalaagrisse. Selliseid masinaid ehitati kokku ainult 13 ja nendestki vaid kuue soomusauto tornis paiknes 37 mm Hotchkissi kahur, ülejäänud olid relvastatud 7,7 mm Madseni kuulipildujaga.
Eestis projekteeritud ja ehitatud soomusautod Arsenal-Crossley ehk M 27/28 rännakul Põhjalaagrisse. Selliseid masinaid ehitati kokku ainult 13 ja nendestki vaid kuue soomusauto tornis paiknes 37 mm Hotchkissi kahur, ülejäänud olid relvastatud 7,7 mm Madseni kuulipildujaga. Foto: P. Lanno/Sõjamuuseum/Rahvusarhiiv

Visalt püsib arvamus, et olime 1939. aastal üksi. Nii kinnitatakse poliitikute, koguni presidendi kõnedes. Kui lisatakse, et jäime üksi või isoleerisime end, siis tuleb arvata, et väited toetuvad veendumusele ja ei ole katsed eelkäijate vigadele viidates juhtida tähelepanu iseenda tublidusele.

Tänases Eestis tegeleb julgeolekuga kümneid kordi rohkem inimesi kui Teise maailmasõja eel. Ainuüksi välisministeeriumis on ametis 20 korda enam inimesi. Arvestades lisaks esindused maailmas, Euroopas, ÜROs, NATOs ning vastavad uurimiskeskused, siis ei tohiks selles kahelda.

Meie rahvaarv ja territoorium ei ole kasvanud kaugeltki sama hoogsalt kui julgeolekuga seotud ametkonnad. Oleme jõukad ja panustatu ongi edu toonud. Eesti esindaja valimine Euroopa Liidu kõrgeks esindajaks lisab usku. Süvariigi või globalismi vastu jutlustajad ei suuda seda takistada. Paraku puudub veendumus, et Eesti julgeolek on kordades parem, kui see oli 85 aastat tagasi.

Tagasi üles