/nginx/o/2023/08/21/15539939t1h74e0.jpg)
8. juulil avaldas Postimees Omanike Keskliidu juhi Andry Krassi arvamuse vee-ettevõtete ülikasumlikkusest. Krass ei keskendu oma artiklis aga nendele probleemidele, millele veereformi töörühm tegelikult lahendust otsib, kirjutab Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevjuht Raili Kärmas.
Kliimaministeerium ise on veereformi vajadust selgitanud sellega, et kuna veesektor seisab silmitsi olukorraga, kus Euroopa Liidu (EL) toetused on drastiliselt vähenenud, vajab sektor kvaliteetse vee- ja kanalisatsiooni kui elutähtsa teenuse jätkumiseks ka edaspidi suuremahulisi investeeringuid. Teisisõnu on veereformi üks peamisi eesmärke tagada veeteenuse toimepidevus ning vee-ettevõtete jätkusuutlikkus ka peale eurotoetuste lõppemist.
Lihtsustatult öeldes otsitakse veereformi käigus lahendust, kuidas hoida suuremahulist veetaristut üleval ja kust saada selleks raha. Keegi ju ei soovi, et kahekümne aasta pärast ei oleks meil enam Eestis kvaliteetset joogi- ja reoveeteenust, mis täna on meile Euroopa Liidu toel võimalikuks tehtud. Et paremini mõista veesektori taristu mastaapsust: Eestis on kokku üle 17 600 km ühiskanalisatsioonitorustikku, vähemalt sama palju joogiveetorustikku, sellele lisandub veel ka sademeveetorustik. Ühe keskmise linna reoveepuhasti maksab ligi 20 miljonit eurot.
/nginx/o/2022/09/26/14857360t1h167f.jpg)