Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Toomas Toomsalu Vene püha sõja eripärad (12)

Copy
Venemaa juht Vladimir Putin (keskel), Porhovi ja Pihkva metropoliit Tihhon Ševkuno (vasakul), Vene kiriku patriarh Kirill (vasakult teine) Pihkva oblasti kubernerr Mihhail Vedernikov (paremalt teine) ja Putini abi Vladimir Medinski (paremal) jalutavad vürst Aleksander Nevski ausamba avamisel Peipsi järve ääres, Jäälahingu oletatava koha juures tähistamaks Aleksander Nevski 800. sünniaastapäeva 2021. aastal.
Venemaa juht Vladimir Putin (keskel), Porhovi ja Pihkva metropoliit Tihhon Ševkuno (vasakul), Vene kiriku patriarh Kirill (vasakult teine) Pihkva oblasti kubernerr Mihhail Vedernikov (paremalt teine) ja Putini abi Vladimir Medinski (paremal) jalutavad vürst Aleksander Nevski ausamba avamisel Peipsi järve ääres, Jäälahingu oletatava koha juures tähistamaks Aleksander Nevski 800. sünniaastapäeva 2021. aastal. Foto: Alexei Druzhinin/AP/Scanpix

Mida õigupoolest tähendab Vene püha sõda ja kust see väljend alguse sai, annab ülevaate toimetaja Toomas Toomsalu.

Kas Venemaa on pühas sõjas või mitte? Vastus küsimusele sõltub vaatenurgast. Lääneliku tõlgenduse järgi mitte, kuid Venemaa arusaamad loost on teised.

Vaadates, millist surma ja hävingut külvavad Venemaa väed praegu Ukrainas, peab pilgu pöörama Vanasse Testamenti, israeliitide peetud ususõdade kirjeldustele. Joosua väed tegid teiseusuliste linnad kivivaremeteks, mis püsinud tänapäevani, ning hävitasid kõik hingelised, kes neis linnades olid. Jeerikos jätsid Joosua väed ellu vaid hoor Raahabi pere, tänapäeval pakuvad Venemaa propagandistid ellujäämisvõimalust vaid neile ukrainlastele, kes vabatahtlikult venestuvad.

Tagasi üles