JUHTKIRI ⟩ Salapuit läheb haisema

Päeva karikatuur. Foto: Urmas Nemvalts

• On lisandunud uued RMK kestvuslepinguid kritiseerivad osapooled.
• Turumoonutus on kahjustanud lisaks riigile ka mitmeid ettevõtjaid.
• Konkurentidel on alust hagemiseks.

Nädal tagasi kirjutasime riigikontrolli auditist, mis tuvastas, et RMK oli müünud aastail 2017–2022 kestvuslepingutega puitu keskmiselt 30 protsenti odavama hinnaga, kui oleks saanud oksjonitelt. Selleks oli RMK sõlminud riigikontrolli andmetel saladiile mõnede metsatöösturitega, kes said seega soodsamat hinda.

Toonane AS Graanul Investi suuromanik Raul Kirjanen, kelle firma oli üks neid, kes sai puitu kestvuslepingutega turuhinnast odavamalt, nimetab Postimehes välja toodud skeeme Eesti puiduturu moonutuste kohta fantaasiakirjanduseks. «Asjaolu, et sellisesse võrku on kaasatud ka kõrge riigiametnik – riigikontrolör – on muidugi sügavalt taunimisväärne,» kirjutab Kirjanen.

RMK kestvuslepingud on saanud lisaks ajakirjandusele ja riigikontrolörile nüüd aga uued kritiseerijad. Need on need ettevõtted, kes pidid puitu ostma kõrgema hinnaga või jäid sellest üldse ilma. Seega pole kahjusaajaks olnud üksnes Eesti riik, vaid turumoonutus on kahjustanud mitmeid ettevõtjaid, kellest kaks nüüd Postimehe veergudel sõna võtavad.

2022. aasta lõpus läks pankrotti AS Repo Vabrikud, 1975. aastast Ida-Virumaal Püssis tegutsenud puitplaaditehase järeltulija. Enne pankrotistumist andis vabrik tööd 148 inimesele. RMK kestvuslepingute diilide «tulemusel lõppkokkuvõttes plaaditehas ära häviski», on öelnud Repo Vabrikute viimane direktor Üllar Rego, sest neile ei jagunud toorainet enam piisavalt. Samal aastal, kui tehas pankrotti läks, teenis AS Graanul Invest aga rekordkasumi – 111 miljonit eurot.

RMK kestvuslepingud on saanud uued kritiseerijad: need on ettevõtted, kes pidid puitu ostma kõrgema hinnaga või jäid sellest üldse ilma.

Tehingut kritiseerib ka teine ettevõtja, kes kättemaksu hirmus soovib jääda avalikkusele anonüümseks. Tema kahju seisnes selles, et uue metsamaa ostmiseks sai ta pangalt olemasoleva metsamaa tagatisel vähem raha, kui võinuks, kuna pangad võtsid tagatise väärtuse arvutamisel aluseks kestvuslepingute hinnad, mis olid võimalikust 30 protsenti odavamad, nagu juba öeldud. Seega oli konkurendi ostujõud Graanul Investi omanikega võrreldes ebaõiglaselt väiksem.

Ilmselge, et konkurentidel on tekkinud alus hagemiseks. Kahju suurus on tõestatav ja väljaarvutatav. Kompensatsiooni saamiseks võivad nad pöörduda lisaks Eesti kohtule Euroopa Komisjoni poole väitega, et Graanul Invest on saanud keelatud riigiabi. Kui komisjon väitega nõustub, peab keelatud riigiabi saaja selle tagasi maksma. Kohtuasja puhul peab kukrut kergendama ilmselt RMK.

Postimees on korduvalt kritiseerinud riigikapitalismi ilminguid Eestis. See tähendab riigi sekkumist ettevõtlusse viisil, kus mingi turuosaline saab riigi toel konkurentide ees eelisseisundi. Nii tekivad turumoonutused ning raisatakse ühtlasi maksumaksja raha, seega on kahju kahekordne. Antud juhtum on riigikapitalismi eredaks näiteks.

Riigi ülesanne on luua aus ja osalejatele ühesuguste reeglitega ettevõtluskeskkond. Salapuit läheb lõpuks haisema.