/nginx/o/2024/06/06/16125482t1h5847.jpg)
Enam-vähem täpselt kaks aastat tagasi ei möödunud nädalatki, kui ajakirjanduses poleks kirjutatud Vladimir Putini tervisest. «Allikad» analüüsisid hoolega, millised eriarstid on teda külastanud või olid kaasas saatjaskonnas, kirjutab ajakirjanik Kalev Vilgats.
Põhjust justkui oli. Mäletame ju väliskülaliste vastuvõttu ebardlikult pika laua taga, Putin ühes otsas ja võõras teises. Samuti nõupidamisi Vene jõuametkondade esindajatega, kus Putin istus kamariljast hästi kaugel teise seina ääres jne.
Kõik see ja ilmselt palju muudki, mis kirjutati isevalitseja tervise arvele, oli pigem Putini lihtlabase hirmu peegeldus. Putin nagu teisedki diktaatorid Stalin, Hoxha, Amin, Mao, Pol Pot jne kardab oma elu pärast. Äkki keegi kipub kallale, äkki tabab mõni haigus, mis sunnib võimust loobuma. Putinil on õigus: Venemaa juhina on ta astunud vanuse poolest surmadekaadi, mis tema eelkäijatele on lõppenud riiklike matustega.
/nginx/o/2019/08/22/12490175t1habc9.jpg)