Ene Kallas ⟩ Hilisemas elus uute huvide avastamine väärib imetlust, mitte irvitamist

Ene Kallas Foto: Valmar Voolaid

Puhas imetlus, puhas rõõm säras vastu pisikese tüdruku silmist, kes tuli ja kallistas pärast esinemist kõik idamaised tantsijad läbi. Tema silmis nägin nii palju sellist, mida olen täiskasvanuna kaotanud, kirjutab toimetaja Ene Kallas.

Ilmselt tundusime meie, Müstika keskajale pühendatud suvelaagris osalejad ja hiljem Raekoja platsis tantsijad, kohati kõrgest vanusest hoolimata sellele väikesele, verinoorele piigale kõik kaunite ja säravate printsessidena. Idamaiste tantsijate esinemiskostüümid on ju suures osas glamuursed, sädelevad, kilisevad-kolisevad ja natuke üle võlli. Nauding neile, kes hindavad mitte just liiga tänapäevast riietumisstiili ja naiselikku vaibi, ja ka kellele meeldib kostüümidraama ja enda asetamine teistsugusesse rolli.

See pisikese tüdruku siiras rõõm oli ühtaegu nii ootamatu ja ilus, et ainuüksi sellest piisanuks, et korvata trennisaalis kuivaksväänamiseni läbihigistatud T-särgid ja vanalinna munakivisillutisel kõndimisest valusad jalad.