:format(webp)/nginx/o/2024/03/26/15967171t1h180f.jpg)
Kuigi Eesti poliitikud rõhutavad tihti, et nemad oma valijaid erikastidesse ei mõtle, kujuneb enne valimisi siiski üsna klassikaliseks poliitvaatlejate küsimuseks: aga mis saab venekeelsetest valijatest, kuhu antud üsna arvukas grupp liigub, keda nemad valivad? Euroopa Parlamendi valimised on selja taga, järgmised KOV-valimised toimuvad veidi enam kui aasta pärast – õige aeg prognoosida, mis trendid selles segmendis arenevad, kirjutab kolumnist Viktoria-Ladõnskaja Kubits.
Alustuseks olgu öeldud, et minu poliitiline veendumus seisneb selles, et oma valijate rahvuse järgi jagamine on perspektiivitu ühiskonna kui terviku mõttes. Ja kuigi aastaid on poliitiline võte divide et impera ehk «jaga ja valitse» toonud poliitikutele hulga dividende, olgu näitena toodud Keskerakonna baasvalijad ja nende hoidmine klaaslae all või siis samale grupile vastandumine mitmete teiste erakondade poolt. Valimiskasti juures see töötas. Siiski näib täna, et ka poliitilise perspektiivi vaatevinklist on oma valijate rahvuse (või siis eri rahvusgruppidele sümpaatsete teemade) järgi jagamine eilne sõna. Eristada oma valijaid muidugi saab ja eristama peab, aga maailmavaateliselt või siis aktuaalsetele muredele lahenduste valikute järgi. Neile, kes ülal kirjeldatud mõtet toetavad, on rõõmustavaid uudiseid.
Maailmavaateline valik
:format(webp)/nginx/o/2023/12/04/15761774t1h90b7.jpg)