Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

VLADIMIR NIINIMÄKI Pingeline retk elektriautoga Alpidesse (1)

Copy
Tee kõrgmäestikus ei ole naljaasi.
Tee kõrgmäestikus ei ole naljaasi. Foto: Erakogu

Väsimus ja stress. See on see, mida ma praegu tunnen. Reisimine on alati seotud otsimisega ja peaaegu alati stressiga. Mulle isegi meeldib see – iga päev uus väljakutse, uus probleem, millest sa kunagi ette ei tea. See stress õpetab suhtuma teistesse probleemidesse lihtsamalt. Kõik on tehtav, kui plaanis pole prokrastineerimist. Minu plaanis seda pole, kirjutab autoajakirjanik Vladimir Niinimäki oma reisikirja kolmandas osas.

Hommik algas taas ühe laadimise looga. Ükski rakendus ei tahtnud Prantsuse Alpides asuva laadimisjaamaga ühendust saada, nõudes mingit plastkaarti, mida mul loomulikult pole. Andres, Sko Motorsi juht, pakub plaani B – kasutada teist Škoda Powerpassi kontot, kuid ka see keeldub töötamast. Tore. Skaneerin laadimisjaama QR-koodi ja see pakub mulle registreerimist 50 euro eest. Teist võimalust pole, registreerin end ja alustan laadimist. Õnneks see töötas.

Tahaksin rääkida kõige teravamast küsimusest, mis elektriautoga reisimisel tekib. Ma ei taha rääkida ökoloogilisusest, planeedi kasust ja muust – need on praegu täiesti teisejärgulised. Raha. See on see, mis võib reisijat huvitada. Minu puhul kulutab minu planeedile kahjulik mittehübriid Mazda reisi ajal umbes 12–13 eurot 100 km kohta. Minu 100 km elektriga maksab umbes 25 eurot. Hind, mida ma ise kunagi ei maksaks, kui ma just ei sõidaks V8 Mustangiga või millegi sarnasega, kuid sellise autoga sõites on hoopis teised emotsioonid. Praegu olen kindel, et elektriauto tuleb reisil väga kallis. Kuid küsimus on ka selles, kui tihti te reisite 13 000 km kaugusele ja mida teete ülejäänud aja – igapäevaelus on see endiselt väga kasulik.

Tagasi üles