Erinevus tuleneb valimissüsteemidest. Briti ja Prantsusmaa süsteemid on majoritaarsed, Eesti süsteem proportsionaalne. Majoritaarses valimissüsteemis valitakse igas valimisringkonnas vaid üks esindaja, proportsionaalses valimissüsteemis valitakse aga igas valimisringkonnas mitu esindajat: Eesti näitel valitakse kõige suuremas ringkonnas Harju- ja Raplamaal 16 esindajat ning kõige väiksemas, Lääne-Virumaal viis esindajat (mandaati).
Mida see kaasa toob? Lihtsustatult, ühemandaadilises ringkonnas saab koha parlamendis see kandidaat, kes saab kõige rohkem hääli. Mitmemandaadilises ringkonnas lähevad kohad jagamisele erakondade vahel olenevalt sellest, millised erakonnad on saanud kõige rohkem hääli. Konkreetse kandidaadi pääsu parlamenti võib lisaks antud häältele määrata tema järjekord valimisnimekirjas, mille määrab erakond.