MARIKA VILLA ⟩ Saksamaa uus kodakondsuse seadus teeb sisserännanute elu lihtsamaks

Pagulased, foto on illustratiivne. Foto: ABDUL MAJEED / AFP

Saksamaast on saanud sisserännumaa, mida esimesena tunnistas president Richard von Weizsäcker (1920–2015). Riigi 84,7 miljonist* elanikust on sisserännanuid 2023. aasta seisuga 21,2 miljonit, neist 13,9 miljonit on välismaa, enamasti ELi kodanikud, kirjutab ajakirjanik Marika Villa.

Arvukuselt järgnevad 1,5 mln türklast ja 1,2 mln ukrainlast, kuid ega kokku 2,8 miljonit Süüria, Rumeenia ja Poola kodanikku linnapildis märkamata saa jääda (kui kedagi huvitab, siis Eestist on pärit 7315 inimest). Juba selle aasta kuue kuuga on esitatud 204 000 asüülitaotlust, rohkem kui 2023. aastal on väljastatud elamislubasid, taotlejad on peamiselt Süüriast ja Afganistanist. Ekspertide arvates saab see arv ainult «tugevasti kasvada».

See on pannud poliitikuid mõtlema, kahjuks mitte eriti majanduslikult. Juunis, päev pärast linnapea avalikku tõdemust, et Berliin ei saa enam pagulasi vastu võtta, sest pole ruumi, otsustas saadikutekoda eraldada järgmiseks aastaks veel 1,322 miljardit eurot lisaks nende elamistingimuste parandamiseks, kuna «kriisialadel maailmas» olla «olukord teravnenud» ja saabujate hulk «endiselt kõrge». Hüljatud lennuväljadele Tegelis ja Tempelhofis rajatakse telklinnakuid, üüritakse hotelle, püstitatakse konteinereid, et paigutada veel 6130 inimest. Lepingud on koostatud aastani 2035.