Marek Strandberg Luuretipp metsa peremehena – kes on aga tema peremees? (11)

Marek Strandberg
, teaduse- ja tehnikatoimetuse juhataja
Copy
18.11.2022, Luua
RMK juhatuse esimees Mikk Marran
Foto Margus Ansu, Tartu Postimees FOTO: Margus Ansu
18.11.2022, Luua RMK juhatuse esimees Mikk Marran Foto Margus Ansu, Tartu Postimees FOTO: Margus Ansu Foto: Margus Ansu

Te ikka mäletate ju, kuidas ametist priiks saanud välisluure ülem Mikk Marran maletati 2022. aastal kirglikult Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) uueks juhiks? Miks küll? Tema enda selgitused tundusid pingsalt otsitud. Varasem metsaasjatundmus ju null, meenutab teadus- ja tehnikatoimetuse juhataja Marek Strandberg.

Tõsi, kõik RMKs susserdustena näivad tehingud on tehtud enne Marrani ametisseastumist. Samas: 2022. aasta novembrist, kui uus juht ametisse astus, on möödunud niipalju päevi ikka, et oleks võimalik olnud ka ilma riigikontrolli abita aru saada, mis kobarkäkke on riigimetsarahvas küpsetanud. Marran aga teatas, et tal oli muid tegemisi kui segadusi klaarida. Kõik see juhtus enne mind – see on ainus selgitus, mida Marranil jagada. Kümnete, kui mitte sadade miljonite eest on Marrani eelkäija Aigar Kallas teinud omi trikke, mille olemus tegijatele enam ei meenu. Kas RMK varastas metsa või varastati metsa RMK-lt – kes seda nüüd mäletab. «Riigimetsamaffia» on tegutsenud juba ammu enne, kui Eesti liitus Euroopa Liiduga, kus sellised valituile soodsate tehingute pakkumised pole kombeks ja on isegi karistatavad. See ei ole meie rahvuslik omapära, millega liitumisleping arvestaks.

Kirsiks tordil on selles seoses aga Raul Kirjaneni artikkel Eesti Päevalehes, kus soodusmetsa saanud ja selt kõva kasumit teeninud ettevõtja näitab näpuga MTÜde peale, kes olevat riigi rahakoti auklikuks teinud. Küsimus pole MTÜdes, vaid selles, kes näpuga näitab: aastaid nauditud eelisolukord pole temagi õuele õnne toonud ja uus, silmamoondusena näiv kõigi asjade – pannkookidest kuni asfaldini – puudest tegemise tehaseplaan ei saa ka ilma ulatusliku riigiabita hakkama. Liftiski on kõhutuule laskjal pigem komme sel puhul küsida: «Kes peeretas?»

Tagasi üles