Üht-teist on vahepealsete aastatega muutunud. Mitte ilmtingimata paremuse poole – kuid selgemaks on olukord saanud küll.
Esiteks, tänu Postimehe algatatud kohtuasjale on kestvuslepingud juulikuu algusest avalikud.
Teiseks, riigikontroll on võtnud RMK müügikorraldust uurida ning avalikustas neljapäeval järelduse: RMK on müünud puitu aastail 2017–22 kestvuslepingutega keskmiselt 30 protsenti odavamalt, kui oleks olnud saanud oksjonitelt. Riigikontrolli auditist ilmneb, et RMK sõlmis dokumenteerimata suusõnalisi diile mõnede metsatöösturitega, et pakkuda neile soodsat hinda.
Riik on saanud suurt rahalist kahju. Riigikontrolli auditile eelnenud Postimehe analüüs on näidanud, et 2017.–22. a võib riik olla kestvuslepingutega kaotanud umbes 180 miljonit eurot. Postimehe arvestus tugineb matemaatilisele rehkendusele, sest meil ei olnud kõiki dokumente. Sellest nädalast see võimalus meile avaneb ning jätkame uurimist, sest olukord on skandaalne.
Muidugi, meie poliitiline eliit on küpsetanud avaliku arvamuse tolerantsi nagu konna aeglasel tulel. Ehkki me meenutame 1990. aastaid Eestis kui üleüldiselt retsidiivset perioodi, oleks toonase poliitilise kultuuri põhjal selles skandaalis vastutavad asjamehed juba ammu tagasi astunud. Tundub, et praegu seda ei juhtu. Ehkki skandaal pole ju uus, vaid on omakorda küpsenud pikka aega.
Postimees soovib hoida RMK kestvuslepingute teemat edasi avalikkuse tähelepanu all – aastaid, kui vaja.
Kliimaminister ja kliimaministeeriumi kantsler jagasid Postimehele kommentaare ülinapilt. Pole kuulda taunimist ega kellegi vastutusele võtmisest.
Muide, RMK puiduturundusjuht Ulvar Kaubi on olnud ametis väga pikalt.