Jüri Kuuskemaa ⟩ Kuidas Sitsi asum oma nime sai

2010. aastal moodustati Balti Puuvillavabriku territooriumile Manufaktuuri tänav ja 2020. aastal sai kogu piirkond nimeks Manufaktuuri kvartal. Foto: Madis Veltman

Kleio mäletab, kuidas kunagisest puuvillavabrikust on tänaseks saamas kaasaegne elamukvartal, kirjutab kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa.

Tormiline areng algas siinsel tühermaal aastal 1898. Toona kinnitas keiser Nikolai II Aktsiaseltsi Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabrik põhikirja. Vabriku kavas oli hakata tootma puuvillast lõnga, kangast ja vatti. Vene impeeriumi piirides näis olevat hõlbus tollivabalt tuua tooraineks puuvilla Kesk-Aasiast ning müüa oma toodangu ülejääke kaugel kodustki.

Tallinna linnavalitsuselt osteti tollase Telliskopli tee ja Telliskopli lahe vahel maad tehase, selle juurde tarviliku asumi ning raudtee rajamiseks. Arhitekt Rudolf von Knüpfferi projekti järgi ehitatud vabrik oli tollal Tallinna suurim tööstusehitis. Balti jaamani rajati 2,5 kilomeetri pikkune laiarööpmeline raudtee, tehase enda tootmishoonete juurde aga kitsarööpmeline. Hoone ehitati tellistest neljakorruselisena, 234 meetrit pikk.