Turbulentsiks nimetatatakse õhumassi korrapäratut liikumist, mida võivad põhjustada näiteks tuule suuna muutused või temperatuuride erinevused. Kui lennuk turbulentset piirkonda läbib, kaasneb sellega vappumine ja mõnikord ka äkiline väiksem kõrgusekaotus (nn õhuaugud). Turbulentsi klassifitseeritakse kergeks, keskmiseks, tõsiseks või äärmuslikuks.
Lennukid on ehitatud nõnda, et ükski neist otsest ohtu ei tohiks kujutada. Küll võib see põhjustada reisijatele mõningast ebamugavustunnet. Kerget või keskmist turbulentsi on ilmselt enamik sagedasi lendajaid ise kogenud ja seda võiks võrrelda neljarattalise sõiduki liikumisega konarlikul teel. Tõsisemad juhtumid, mil lahtised esemed hakkavad salongis ringi liikuma, on õnneks väga harvad. Äärmuslikumaid sündmusi, millega kaasnevad reisijate või teenindava personali vigastused, leiab aastas aset üksikuid. Need ületavad ka enamasti uudistekünnise, kuid peab siiski silmas pidama, et aastas lendab lennukitega suurusjärgus miljard inimest, kellest kannatada saab ehk mõnikümmend. Seega on tõenäosus lennureisil viga saada väiksem kui lotos suure rahasumma võitmine ega ole oma ohtlikkuselt kaugeltki võrreldav näiteks Tallinna-Tartu maanteel autoga sõitmisega.
/nginx/o/2024/07/03/16197695t1h18b9.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/03/15/15947178t1hf9d7.jpg)