REISIFIRMA ⟩ Kui ohtlik on turbulents?

Lennuk lendamas päikesetõusul. Pilt on illustreeriv Foto: 06photo/Shutterstock

Viimasel ajal on uudisekünnise ületanud mitu sündmust, kus reisilennuk on sattunud turbulentsi, milles inimesed on vigastada saanud. Mida tuleks sellega seoses teada?

Turbulentsiks nimetatatakse õhumassi korrapäratut liikumist, mida võivad põhjustada näiteks tuule suuna muutused või temperatuuride erinevused. Kui lennuk turbulentset piirkonda läbib, kaasneb sellega vappumine ja mõnikord ka äkiline väiksem kõrgusekaotus (nn õhuaugud). Turbulentsi klassifitseeritakse kergeks, keskmiseks, tõsiseks või äärmuslikuks.

Lennukid on ehitatud nõnda, et ükski neist otsest ohtu ei tohiks kujutada. Küll võib see põhjustada reisijatele mõningast ebamugavustunnet. Kerget või keskmist turbulentsi on ilmselt enamik sagedasi lendajaid ise kogenud ja seda võiks võrrelda neljarattalise sõiduki liikumisega konarlikul teel. Tõsisemad juhtumid, mil lahtised esemed hakkavad salongis ringi liikuma, on õnneks väga harvad. Äärmuslikumaid sündmusi, millega kaasnevad reisijate või teenindava personali vigastused, leiab aastas aset üksikuid. Need ületavad ka enamasti uudistekünnise, kuid peab siiski silmas pidama, et aastas lendab lennukitega suurusjärgus miljard inimest, kellest kannatada saab ehk mõnikümmend. Seega on tõenäosus lennureisil viga saada väiksem kui lotos suure rahasumma võitmine ega ole oma ohtlikkuselt kaugeltki võrreldav näiteks Tallinna-Tartu maanteel autoga sõitmisega.

Nii nagu autosõidul, aitab ka lennusõidu puhul tervisekahju vältida turvavöö kasutamine. Seda isegi ajal, mil vastav hoiatustuli on kustunud. Valdaval enamusel lennul viga saanud inimestest on põhjuseks just kinnitamata vöö ja ootamatul kõrgusekaotusel peaga vastu lennuki lage lendamine. Ilmselt pole täna teadaolevalt ükski Eesti reisija turbulentsi tõttu viga saanud ja meie lähipiirkond ei ole äärmuslike ilmastikutingimuste osas ka kuigi ohtlik.

Kuid globaalselt on sellised juhtumid siiski paraku tõusutrendis. Viimast põhjustab nii lennukiga reisimise üldine kasv kui ka globaalsed kliimamuutused – eelkõige kliima soojenemine (olgu see siis inimtekkeline või mitte). Uuringute kohaselt on viimase nelja aastakümne jooksul tõsiste turbulentsijuhtumite arv kasvanud 55%.

Kõige altimad marsruudid rappumisele kipuvad olema need, mis lähevad üle kõrgmäestike. Näiteks Euroopas üle Alpide, Lõuna-Ameerikas üle Andide, Aasias üle Pamiiri või Tjan-Šani. Lisaks turvaöö kasutamisele on veel mõned nipid turbulentsi tõenäosuse või selle mõjude vähendamiseks, näiteks varahommikuste või hilisõhtuste lendude valimine, võimalusel suuremate lennukite eelistamine, istumine lennukis võimalikult keskel, tiibade lähedal.

Kokkuvõttes on turbulentsi näol tegemist lennureisiga kaasneva väiksemat laadi ebameeldivusega, mis 99.9999% juhtudest endast reaalset ohtu ei kujuta.