JUHTKIRI ⟩ See ei ole lõpp

Päeva karikatuur. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Emmanuel Macroni poliitmäng ebaõnnestus.
• Eesti välispoliitika seisab uute väljakutsete ees.
• Peame olema valmis koostööks uute poliitiliste jõududega.

Traditsiooniliste poliitiliste jõujoonte muutumine Euroopas seab Eesti välispoliitika uute väljakutsete ette, suurendades samas võimalust, et Euroopa abi Ukrainale väheneb.

Prantsusmaa parlamendivalimiste esimeses voorus tabas president Emmanuel Macroni tsentristlikku allianssi hävitav kaotus, nii et parempopulistid eesotsas Marine Le Peni ja Jordan Bardellaga võivad saavutada Prantsuse Rahvusassamblees suurima poliitilise rühma staatuse. Esimest korda Prantsusmaal moodustavad valitsuse parempopulistid. Seega tundub praegu, et Macroni poliitmäng – kuulutada Euroopa Parlamendi valimispäeval välja erakorralised valimised – ebaõnnestus ja president peab senisest enam arvestama parlamendiga.

Märke rahva rahulolematusest valitseva eliidiga ei tule mitte ainult Prantsusmaalt. Alternatiiv Saksamaale (AfD) pälvis Euroopa Parlamendi valimistel samuti suure häältesaagi. Tõsi, Saksamaa kantsler Olaf Scholz ei tõtanud erinevalt Macronist erakorralisi valimisi välja kuulutama.

Ühendkuningriik ei kuulu küll enam Euroopa Liitu, kuid ka seal ennustavad arvamusküsitlused, et valitsevad konservatiivid seisavad hävitava lüüasaamise ees. Koguni nii, et esimest korda Briti ajaloos ei pruugi ametis olev peaminister osutuda valituks parlamenti.

Me peame aru saama, miks valijad Euroopa mitmes riigis nii otsustasid ja olema võimelised töötama ka vajadusel uute valitsuste ja poliitiliste jõududega.

Euroopas on kõik omavahel seotud, ka sise- ja välispoliitika. See, et Prantsusmaal, Saksamaal ja ka Itaalias (kus ongi võimul äärmuspartei peaminister) võidavad populaarsust juurde äärmuslased, võib takistada senise abi jätkumist Ukrainale ja tähendada suuremat rõhku immigratsioonivastasusele. Itaalia peaminister Giorgia Meloni on küll seni toetanud Ukraina abistamist, kuid tema parteis on selgelt venemeelseid inimesi. Meloni on ka rõhutanud vajadust võidelda immigratsiooniga. Parempopulistide edu mitmes ELi suures liikmesriigis võib nõrgestada ka Kaja Kallase mandaati ELi kõrge välisesindajana. Et aga Kaja Kallas ei jätka Eesti peaministrina, tekib küsimus, kuidas säilitada muutunud olukorras Eesti tugev hääl Ukraina abistajana.

Samas ei tohi me pirtsutada. Me peame aru saama, miks valijad Euroopa mitmes riigis nii otsustasid ja olema võimelised töötama ka vajadusel uute valitsuste ja poliitiliste jõududega. Keskklass Euroopas tunnetab, et valitsev eliit on neist kaugenenud ega arvesta nende huvidega. Eliidi oma mull on lõhkenud ja lõhkeb ilmselt veel. Lõuna-Euroopa riikide erinevatele arusaamadele viitas ka laupäevases intervjuus suursaadik Jüri Luik: «…aga kui me tahame, et nemad osaleks Ukraina aitamisel ja näiteks Balti riikide kaitsmisel, siis peame nende muresid mõistma ja neist aru saama küsimustes, mis peamiselt on seotud NATO lõunatiivaga.» (PM AK, 29.06). Seega enne, kui parempopuliste hukka mõista, uurigem Euroopa valijate meeleolusid. Euroopa hoiakutest arusaamine on samuti osa meie julgeoleku tagamisest.