MATTIAS JÕESAAR ⟩ Kas kehvas seisus paneelelamud vajaksid lammutamist?

Vaade Väike-Õismäe elurajoonile kõrghoonest. Foto: Peeter Langovits

Niinimetatud sundrenoveerimise direktiivi järgi peaks Eesti hakkama trahvi vältimiseks hoogtöö korras magalaid renoveerima. Vast oleks siiski mõistlikum keskenduda kvaliteedihüppele elamistingimustes ehteestlaslikul moel ja asuda magalarajoone hõrendama?

Kui eestlasele tuleb välismaalane külla, kellega koos Eestimaad avastada, armastab eestlane järjekordset hajaküla tutvustades uhkusega rääkida meie rahva eraklikust iseloomust ja kuidas parim naaber on see, keda sa kunagi ei näe. Kui välismaa külaline on lehvituste saatel lennukile saadetud, läheb eestlane aga oma koju – paneelmajas asuvasse korterisse, kus kuuleb läbi seinte naabri iga tüli ja kus on kohe ära tunda, kui viis korrust allpool elav isik sibulat praeb.

Nimelt elab ligikaudu 70 protsenti Eesti elanikest korterites. Suurem osa kortermajadest, kus inimesed elavad, on ehitatud ajavahemikus 1961–1990. Ehitusteadlase Jarek Kurnitski sõnul elab enam kui 40 protsenti Eesti elanikest ainuüksi Tartu ja Tallinna nõukogudeaegsetes magalarajoonides.