Kui keiser Vespasianus maksustas Rooma avalikud käimlad, ütles ta, et «raha ei haise». Selle vastu on raske vaielda. Hoopis huvitavam on lugu sellest, et Rooma väljakaevamistel, mida seal teostatakse pidevalt, avastati ühe endise avaliku käimla seinafragmendil ladinakeelne kritseldus, mis tõlgituna tähendab «ma viskan sind kasutatud kiviga». Lähemal uurimisel tegid ajaloolased ja arheoloogid selgeks, et «kasutatud kivid» olid antiikaja Rooma «WC-paber».
Tegemist oli merekividega, mis olid siledad ja ümarad, umbes nagu Krimmi randade kivid, ja millega oli mugav tagumikku puhtaks pühkida peale teatud asjatoimetamist avalikus käimlas. Need kivid olid käimlates spetsiaalsetes korvides ja iga käimla külastaja sai neid sealt vastavalt vajadusele võtta ja kasutada. Kasutatud kivisid ei visatud minema, vaid pandi teistesse, selleks ette nähtud korvidesse. Pärast pesti need kivid roojast puhtaks ja toodi jälle käimlatesse tagasi. Selline ringkäik kestis kaua, kuna siledad rannakivid ei kulunud kiiresti. Väljend «ma viskan sind kasutatud kiviga» tähendas seda, et viskaja sooritab oma viske kohe peale oma tagumiku pühkimist avalikus käimlas ja näitas ülimat põlgust selle suhtes, keda ähvardati sellise viskega.