Juhtkiri ⟩ Hele kampsun viis lõpuks sihile

Illustratsioon: Urmas Nemvalts

Reformierakonna juhatus kinnitas peaministrikandidaadiks praeguse kliimaministri Kristen Michali, kes suure tõenäosusega on ka järgmine Eesti valitsusjuht – selline lihtsalt on praegune riigikogu kohtade jaotus.

Poliitiline olukord – otsustusvõimetu ja ebapopulaarne valitsus, kes on riigirahanduse enneolematusse puntrasse mässinud – nõuaks tegelikult erakorralisi valimisi. Aga kuna Eesti seadusandlus muudab erakorraliste valimiste esilekutsumise sama hästi kui võimatuks, siis on valitsusjuhi vahetus minimaalne, mida teha saab.

Michali valitsuse ametisse astumise aeg pole praegu veel päris selge, eeldatavasti saab see olema umbes kuu aja pärast. Kõigepealt toimub 9.–11. juulini Washingtonis NATO tippkohtumine, kus Eestit esindab peaministrina veel Kaja Kallas. Samal ajal käivad taustal uue valitsuse koalitsiooniläbirääkimised. Reformierakondlased soovivat küll sama koalitsiooniga jätkata, aga eks asjad võivad ju veel muutuda.

Michal on peaministritooli juba kaua igatsenud. Suurimaks takistuseks tema teel sai 2012. aastal puhkenud Reformierakonna rahastusskandaal, mille tõttu toonane erakonna peasekretär pärast pikemat puiklemist lõpuks justiitsministri ametist tagasi astus. Michal ilmus skandaali puhkedes pressikonverentsile heledas kampsunis, mis oli samal aastal kinodes jooksnud Toomas Hussari filmiga «Seenelkäik» kuulsust kogunud kui riietusese, mida poliitik kannab siis, kui on päris tõsine jama käes.

Reformierakonna maine parandamiseks rahva silmis peab Michal näitama valitsuse juhtimisel stabiilsust, milleks Kallas pole olnud võimeline. Ennekõike tuleb kord ja selgus majja lüüa riigi rahaasjades.

Küllap oli skandaal ka üks põhjusi, miks Michal 2017. aasta Reformierakonna esimehe valimistel Hanno Pevkurile alla jäi. Möödunud aasta riigikogu valimistel kogutud häältesaagist paistab, et heleda kampsuniga nurutud andestus on rahvagi silmis saabunud.

Kallase kohta on korduvalt nenditud, et kuigi ta on olnud väga hea Eesti esindaja välismaal, on ta siseriikliku valitsusjuhina ometi läbi kukkunud. Kogenud poliitik Michalilt oodatakse ilmselt keskendumist just eeskätt kodumaistele probleemidele.

Reformierakonna maine parandamiseks rahva silmis peab Michal näitama valitsuse juhtimisel stabiilsust, milleks Kallas pole olnud võimeline. Ennekõike tuleb kord ja selgus majja lüüa riigi rahaasjades. Täiesti lubamatu on praegune olukord, kus riigijuhid räägivad rahanappusest ja vajadusest võtta ette keerulisi kärpeid, aga ometi leitakse kusagilt ripakile jäänud sada miljonit.

Riigi rahakoti korrastamisel tuleb arvestada oluliste piirangutega. Peamine neist on riigikaitse. Teiseks, ohjeldamist vajab ametnikkonna hulgas kasvav kihk kõikvõimalike lisareeglite abil kodanikelt ja ettevõtetelt täiendavat raha välja pigistada. Majandusel on praegu niigi raske. Hoopis bürokraadid ise on need, keda tuleb pigistada.