Vahur Luhtsalu ⟩ Kas on jälle saabumas aeg Eesti asja ajamiseks?

Vahur Luhtsalu Foto: Erakogu

Eestis toimuv meenutab mõneti 36 aasta taguseid sündmuseid, kirjutab diplomaat ja kolumnist Vahur Luhtsalu.

Ajal, mil riigikogu poliitikud naudivad väljateenitud suvepuhkust, ärksamad kodanikud jälgivad hinge kinni pidades maailmas lahti rulluvaid sündmusi, püüdes ette aimata meid eesootava tuleviku piirjooni, ja üha ebapopulaarsem peaminister taandub aegluubis oma töökohalt koos eeldatava pehme maandumisega kõrgele ametipostile Euroopa Liidu võimustruktuurides, mõjub see kõik kui veider teatrietendus, pigem aga kui teleseriaal, meenutades mõneti 1988. aasta juunikuud omaaegses Eesti NSVs. Aeg, inimesed ja dekoratsioonid on erinevad, aga sisu on küllaltki sarnane, lisaks teatavale määramatusele, mis iseloomustab nii praegust kui ka toonast aega. Kas olen ainus, kes tajub siin teatavat déjà-vu'd?

Kasvav vaikne rahulolematus Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP) ja teiste toonaste funktsionääridega, kuid ennekõike Eesti NSV käilakuju, EKP Keskkomitee esimese sekretäri Karl Vainoga, oli 1988. aasta juunikuuks jõudnud keemispunkti lähedale. Põhjused? Meenutagem kasvõi 1980ndate alguse nõiajahte (neist väljapaistvaimad Tartu Ülikooli õppejõu Jüri Kuke või Johannes Hindi, Desintegraatori juhi kohtuprotsessid) või 1985. aastal Tallinna kesklinna ehitatud uhke poliitharidusmaja, mida rahvas hakkas põlastavalt Karla katedraaliks kutsuma.