JUHTKIRI ⟩ Jõuline sõnum Venemaale

Foto: Postimees

• Kaja Kallase saamine ELi kõrgeks välisesindajaks on tunnustus Eestile.
• Moskva sai Euroopa Liidult selge sõnumi.
• Lepituspoliitikat Venemaaga ei tule.

Täpselt kaks nädalat tagasi kirjutasime juhtkirjas, et Kaja Kallas räägib Euroopas ühte juttu ja Eestis teist, mis jätab mulje, nagu oleks Kaja Kallaseid kaks. Lõpetasime kalambuuriga, et kui asi on nii, siis tuleks Euroopa Kaja Kallas kiiremas korras Eestisse tuua või saata Eesti Kaja Kallas kohe Euroopasse.

Reedel tuli uudis, et meie nali ongi tõeks osutunud, ja see on ainult hea, sest asi on tegelikult naljast kaugel. Mitte ükski valitsuse pressikonverentsil antud nipsakal toonil vastus ei suuda varjata julgeoleku- ja eelarvekriiside sügavust, kuhu Eesti on Kaja Kallase juhtimisel vajunud.

Kriisid on sedavõrd põhimõttelised, et siin ei aita muu kui demokraatia kõige tähtsam omadus – valitsejate vahetamine. Paraku sõltub see suuresti erakondade sisedemokraatiast, mis praegusel juhul ei toiminud. Reformierakondlased ootasid, et Kaja Kallas ise ära läheks, aga Kaja Kallas ei läinud, sest ootas uut ametikohta. Kõik ootasid midagi – aga meil ei ole aega oodata.

On suur kergendus, et see üleüldine ootamine nüüd läbi sai ja juba laupäeval on meil teada uue peaministrikandidaadi nimi.

Meil ei ole põhjust Kaja Kallase aadressil tehtud kriitikat kahetseda. Eriti viimase aasta jooksul on tulnud ette häirivalt palju olukordi, kui peaministri kompromissitutele sõnadele ei ole järgnenud sama kompromissitud teod. Kuid see puudutab Eestit. Kaja Kallase tegevusele Euroopas, ja eriti seoses Venemaa sõjaga Ukrainas, ei ole midagi ette heita.

Kaja Kallase otsekohesed väljaütlemised on aidanud Euroopat Venemaa-naiivsusest äratada ja pole vähimatki kahtlust selles, et need on aidanud suurendada Eesti julgeolekut.

Mitte mingisugust tagasipöördumist lepituspoliitika juurde ei tule. Euroopat ei huvita see, kas Venemaal peetakse Kaja Kallast russofoobiks või kas ta on Venemaal tagaotsitav või ei ole.

Postimees on Eesti leht ja meil on siiralt hea meel, et 27 Euroopa Liidu riigi juhid otsustasid nimetada välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja kandidaadiks eestlase. Tuletame meelde Kaja Kallase eelkäijaid: Javier Solana oli hispaanlane, Catherine Ashton britt, Federica Mogherini itaallane ja Josep Borrell hispaanlane. Need on kõik suured rahvad, kes on harjunud teiste suurtega asju ajama.

Venemaa piiri äärsest väikeriigist pärit poliitiku tunnistamine Euroopa Liidu kõrge ameti vääriliseks näitab, kui meeletult kaugel asub tänane Euroopa Liit sellest Euroopa Liidust, mis valis viis aastat tagasi samasse ametisse Josep Borrelli. Ja selles on Kaja Kallasel endal väga suured teened.

Kui Kaja Kallasest saab ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, siis saadab see Venemaale sõnumi, mis ei saaks enam olla selgem.

Mitte mingisugust tagasipöördumist lepituspoliitika juurde ei tule. Euroopat ei huvita see, kas Venemaal peetakse Kaja Kallast russofoobiks või kas ta on Venemaal tagaotsitav või ei ole. Mitte mõttetud väikerahvad, vaid riikide liit, kus riigid saavad olla juriidiliselt võrdsed isegi siis, kui nad seda füüsiliselt ei ole.

Reedel oli hea päev Eestile ja hea päev Euroopale.