OMAVALITSUSTEGELASED ⟩ Hariduslepe pole osutunud võlukepikeseks, et leida õpetajatele palgaraha

Kui kõik oli veel optimistlik: haridusleppe läbirääkimiste neljanda kokkusaamise järgne pressikonverents. Pildil vasakult: Harku abivallavanem Robert Lippin, EV haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ja Eesti Haridustöötajate Liidu esimees Reemo Voltri. Foto: Margus Ansu

2024. aasta algas hariduse valdkonnas suure plahvatusega – toimus üks suurimaid streike Eesti ajaloos, mille põhjustas õpetajatele antud katteta lubadused palga kohta nii 2023. aasta riigikogu valmistel kui ka kohtumistel haridustöötajate liiduga, kus räägiti läbi õpetajate palga alammääras. Milline vaade on olukorrale omavalitsustel, kirjutavad kolm omavalitsustegelast Eestimaa erinevatest nurkadest.

Haridusleppest endast hakati aga rääkima õpetajate streigi ajal, sest töötüli lahendamisel otsustati, et lisaks palga alammäära kokkuleppimisele tuleb parandada õpetajate töötingimusi, sh palgatingimusi terviklikult, tagada töökohustuste ja tööaja täpsem regulatsioon ning lubatud palgatase. Eesmärk oli kahtlemata õilis ja vajalik, et õpetajaametit väärtustada, paraku ei selgunud kokkuleppest, milline saab olema õpetajate palk ja me hakkame läbi maksuraha seda finantseerima.

Veebruaris algasidki erinevate osapoolte vahel haridusleppe läbirääkimised, mille eesmärgiks oli esimest korda Eesti ajaloos sõlmida nii-öelda pikaajaline hariduslepe. Õpetajate palgakasvuga seonduvas on seni lepitud kokku valitsuskomisjoni ning linnade ja valdade liidu vahelistel riigieelarve läbirääkimistel, õpetaja töö korraldusega seonduv on kirjas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ning õpetaja karjäärimudeli kujundamiseks on nii õpetajatele kui ka koolijuhtidele ja koolipidajatele tööriist loodud ning see on õpetaja kutsestandard.