AK KIRJANDUSKOOL ⟩ Kuidas Ivar Ivaskist sai eesti luuletaja

Ivar Ivask «Tähtede tähendus» (1964). Foto: Raamatukoi

Kui Ivaski esikkogu «Tähtede tähendus» 1964. aastal Lundis ilmus, sai sellest sündmus, millele pagulasajakirjanduses pühendati palju tähelepanu, kirjutab kirjandusteadlane Janika Kronberg.

Eesti-läti peres sündinud kirjandusteadlase ja luuletaja Ivar Ivaski (1927–1992) lapsepõlvekodus Riias kõneldi peamiselt saksa keelt, eestikeelses keskkonnas viibis ta suviti Rõngus. Põgenikuna Saksamaal alustas Ivask luuletamist saksa keeles, ilmutas eratrükisena väikse kogugi, kuid rahuolematuna hävitas suurema osa tiraažist. Saksamaal Marburgi ülikoolis alustas Ivask kirjandusteaduse ja kunstiajaloo õpinguid, jätkates akadeemilist teed ja tööd USAs. Ivaski igapäevaseks töö- ja teaduskeeleks sai inglise keel, ent selles luuletusi avaldas ta alles hiliseas 1980. aastate teisel poolel. Eesti (tõlke)luule kullafondi on sellest ajast jäänud Paul-Eerik Rummo vahenduses ilmunud «Balti eleegiad».

Eesti kirjanduse üle arutlejana debüteeris Ivask Bernard Kangro ärgitusel ajakirjas Tulimuld juba 1951. aastal, ent alles sama kümnendi lõpul ärkas temas luuletaja eesti keeles. Äratus toimus 1958. aastal esmakordsel reisil Soome, kus Ivar koos lätlannast abikaasa, luuletaja Astrīde Ivaskiga (1926–2015) hiljem sageli reisis ja sugurahva hulgast uusi sõpru leidis. Katse kirjutada lõikuskuu ööl saksa keeles luuletust «Nacht in Finnland» luhtus, inspiratsioon katkes, ühtäkki osutus Rilke ja Goethe keel ürgsoomeugrilise elamuse väljendamisel sobimatuks ja paberile jõudiski Ivaski esimene eestikeelne luuletus pealkirjaga «Öö Soomes».