JUHTKIRI ⟩ Terminaator noorteametis

Urmas Nemvalts joonistab. Foto: Urmas Nemvalts.

• Kooliõpilane ei pea tõestama oma süütust.
• Masinate kasutamisega peab olema ettevaatlik.
• Harno on liiga kindel tehnoloogia kasutamises.

«Terminaatori» filmidest saadik oleme kartnud, et meie ellu võivad sekkuda saatanlikult irvitavad robotid. Postimees kirjutab, kuidas ühe Saaremaa Gümnaasiumi abituriendi inglise keele riigieksami tulemus termineeritigi, ehkki see toimus diskreetsel moel ja irvitusteta ning harno (haridus- ja noorteameti) vahendusel.

On ilmnenud, et harno lasi abiturientide eksamitöid analüüsida tehisintellektiprogrammidel, nagu Scribbr, GPTZero, Quillbot ja HiveModeration, ning jõudis järeldusele, et kõnealune abiturient oli omakorda lasknud eksamitöö koostada tehisarul. Ehkki ruumis viibinud eksaminaatorid väitsid, et abituriendil polnud võimalust mingeid keelatud abivahendeid kasutada, andis harno eksami tulemuseks ümmarguse nulli ning abiturient sai oma õigused taastada alles apellatsioonikomisjonis vandeadvokaadi abil.

Juhtumi muudab ebameeldivaks eksami korraldajate vankumatu usk tehnoloogiasse, mis väidetavalt võimaldab mängureeglite rikkujaid tabada. Ehkki Eesti ülikoolide õppejõud ja teadlased on järeldanud, et nimetatud programmid pole suutelised tehisaru kasutamist tuvastama, jäi harno endale kindlaks ning mitte amet ei pidanud veenvalt tõestama, et õppur on olnud suli, vaid õppur pidi ise hakkama tõestama enda õigsust.

Arvutustehnoloogia arengu alguses 1950. aastatel tuli käibele fraas GIGO (garbage in, garbage out ehk rämps sisse ja rämps välja). Kõnekäänd tähistas tabavalt probleemi, et raalid ei ole tegelikult mõtlevad masinad, vaid suudavad anda pelgalt sellise vastuse, nagu sisestatud andmekvaliteet ja programmi suutlikkus seda võimaldavad. Teisisõnu, arvutid ei suuda parandada inimese poolt valesti püstitatud küsimust.

Tehisaru areng pole niisugses faasis, et saaksime tema hoolde usaldadada inimese elusaatuse.

Harno oli ometigi arvamusel, et suudab peltsebuli välja ajada peltsebuliga, tuvastades tehisaru kasutamist vastavate tehisintellektiprogrammide abil. Paraku ei ole need programmid selleks veel eksimatult võimelised. Arvutid on suurepäraseks abiliseks andmeteadlastele, kes oskavad andmetega korrektselt opereerida ning teha nende põhjal mõistlikke järeldusi. Kuid isegi lennujuhtimistornis ja lennuki kokpitis istuvad inimesed, kes võivad olla küll arvutiga võrreldes nõrgad peast arvutajad, ent opereerivad siiski päriselu muutujatega arvuteist paremini.

Pretsedent on hoiatav. Seda enam, et eksamitööde kontrollimisel kasutati Ameerika tehisintellektiprogramme, mis tõenäoliselt kasutavad sisestatud andmeid omakorda arendustegevuses, vaid neile teadaolevate eesmärkide saavutamiseks. Ei haridus- ja teadusministeeriumi ega harno kodulehelt pole võimalik leida vastavat informatsiooni.

Ometi pole tehnoloogia areng faasis, et saaksime selle hoolde usaldada inimese elusaatuse. Ja loodetavasti ei tule sellist aega kunagi, kus inimene delegeerib eluliste otsuste täielikult ja vastuvaidlematult masina hooleks. Usutavasti suudab Eesti riik juhtumist tulevikuks õppida.