Mõni aeg tagasi juhtusin poolkogemata raamatupoodi. Mitte sellepärast, et mul oleks olnud ületamatu vajadus suuremat kogust vaba raha väärtkirjandusse investeerida, vaid pigem seetõttu, et tegemist oli ühega nendest uuema aja poodidest, mis mingisugusegi käibe saavutamiseks ka kohvi ning suppi pakuvad.
Palusin siis lahkelt müüjaneiult kohvi ning mingil põhjusel, mida ma enam meenutada ei suuda, pärisin ka, kas on ta kunagi kuulnud kirjanikust nimega Salinger. Ta ei olnud. Ehmusin hetkeks, kuid siis meenus mulle see temporaalne kuristik, mis minu ja tema sünniaastate vahel ilmselgelt haigutab. Soovitasin siis vaid pisut patroniseerival toonil tutvust teha. Kuigi, ausalt öeldes Holden Caulfieldi inglise keel romaanist «Kuristik rukkis» tõlkes ümberpanduna kõlab ka kõige paremal juhul kui puuvelgedega vanker munakiviteel.