JUHTKIRI Kaukaasia katel keeb (2)

Postimees
Copy
Päeva karikatuur.
Päeva karikatuur. Illustratsioon: Urmas Nemvalts
  • Dagestani rünnaku käekiri viitab islamistidele.
  • Venemaa ei suuda Kaukaasiat kontrollida.
  • Terrorirünnakud on vesi igasugustele äärmuslastele.

Pärast terrorirünnakut Dagestanis muutub järjest põletavamaks küsimus, kui palju suudab Venemaa üldse oma territooriumi kontrollida ja missuguseks kujuneb Vene Kaukaasia tulevik.

Terroristid tapsid Dagestanis jaanilaupäeval vähemalt 19 inimest, kaasa arvatud ortodoksi preestri, ja panid põlema ka sünagoogi. Rünnakud leidsid aset ka kirikute vastu. Esmaspäeva õhtupoolikuks polnud veel keegi rünnaku eest vastutust võtnud, kuid arvestades, et Dagestan on valdavalt moslemitega asustatud piirkond, viitab rünnaku käekiri islamistidele.

Meenutagem, et kolm kuud varem ründas Islamiriigi haru ISIS-K Moskvas Crocuse kaubanduskeskust, tappes üle 140 inimese. Toona üritas Moskva juhtunut Ukraina kaela veeretada, ent ei esitanud süüdistuse toetuseks ühtegi tõendit.

On ilmselge, et islamiterroristid kasutavad Venemaal ära Ukraina sõda, kus suur hulk vägesid on viidud rindele ning seal, kus sõjavägi ja korrakaitsejõud peaksid tagama julgeolekut, valitseb seadusetus. Peale selle pole islamistid rumalad – kui Euroopas läheb suur tähelepanu ja julgeolekuressurss näiteks Euroopa jalgpallimeistrivõistluste ja oodatavate Pariisi olümpiamängude turvalisuse tagamiseks, on lihtsam rünnakuid korraldada Venemaal, kes teatas islamisõdalaste mässude mahasurumisest juba 2017. aastal.

Ühest küljest on tervitatav Venemaa nõrgenemine ja suutmatus oma territooriumil korda luua, kuid teisest küljest annab Venemaa nõrkus islamiterrorismi ohjeldada positiivse tõuke ka islamiterroristidele.

Laiem küsimus on, kui palju suudab Venemaa üldse Kaukaasiat kontrollida, kui arvestada ka väga tugevaid spekulatsioone Tšetšeenia liidri Ramzan Kadõrovi surmahaigusest. Kadõrov on valitsenud Tšetšeeniat Venemaa juhi Vladimir Putini heakskiidul nagu oma feodaalvaldust, aga kui teda enam ei ole, lendab suure tõenäosusega kaas pealt ka Tšetšeenialt.

Aastasadu on Venemaa üritanud Kaukaasiat oma kontrolli alla saada, kuid seda vahelduva eduga. Tšetšeenia teine sõda aastail 1999–2009 pani aluse Putini tähelennule Venemaa juhina, kuid Venemaa on panustanud Tšetšeeniasse ka tohutult ressursse. Putin, kes lubas terroristid likvideerida peldikus, peab tegelikult ikka mõtlema, kas ta suudab Kaukaasiat raudse rusikaga valitseda. Nii, nagu ta lootis seda teha Ukrainas.

Islamiterrorismi tugevnemine Venemaal tekitab Eestile ja lääneliitlastele keerulise olukorra. Ühest küljest on tervitatav Venemaa nõrgenemine ja suutmatus oma territooriumil korda luua, kuid teisest küljest annab Venemaa nõrkus islamiterrorismi ohjeldada positiivse tõuke ka islamiterroristidele. Viimased võivad edu korral Venemaal proovida rünnakuid korraldada ka Euroopas, kus seda on paraku varemgi juhtunud. Terrorirünnakud on aga vesi igasugustele äärmuslastele, kes üritavad terrorismiga võitlemise sildi all tihendada sõprussuhteid Venemaaga.

Eesti peab seega veelgi tõhustama terrorismivastast koostööd lääneliitlastega, kaasates sinna võimalusel ka kolmandaid riike. Meie peatähelepanu olgu jätkuvalt Ukraina sõjal, kuid islamiterrorism Venemaal on midagi, millel on samuti tark silm peal hoida ja sellest oma järeldused teha.

Tagasi üles